Politoloog: Krossi küsimus ja Tartu valitsemine ilma IRLita on pigem pinnavirvendus, mis valitsuskoalitsiooni ei kõiguta
Kilp tõdes, et mingi järelemõtlemise koht Reformierakonnal, kes viimaste kohalike omavalitsuste valimistega võrreldes vahetas IRLiga kohad, kindlasti on.
"Ent üleriigilisel tasandil on mõneti teistsugune valijaskond, teistsugused valija ootused ja eelistused," kommenteeris Kilp Delfile. "Seal pole oluline mitte niivõrd see, kumb - kas Reformierakond on mõne protsendiga ees või maas IRList, vaid see, kas IRLi ja Reformierakonna kombinatsioon valitsuse moodustamiseks on arvuliselt piisav või Reformierakonna jaoks kõige pragmaatilisem lahendus... Kaardid on ikka rohkem Reformi, kui IRLi käes."
Tsahkna plaan ei õnnestunud
Kilbi hinnangul mängis Margus Tsahkna Tartus täispanga ehk linnapea koha peale.
"Selline plaan oleks võinud ka õnnestuda, ent oleks nõudnud väga keerukat kombinatoorikat," rääkis Kilp. "IRLi valimistulemus oli ebapiisav selleks, et mängida veenvalt koalitsiooni moodustaja osa ning selliselt positsioonilt oleks pidanud suutma teha potentsiaalsetele koalitsioonipartneritele (Reformierakonnaga või ilma) pakkumine, millest nad ei tahaks loobuda."
Kilbi sõnul polnud Tsahkna ainus, kes mängis täispanga peale. Andres Anvelt ja Eerik-Niiles Kross Tallinnas või Kadri Simson Pärnus mängisid tema sõnul üsna samamoodi.
"Mulje jäi, et peale mitte kõige paremat valimistulemust ei näinud Tsahkna Tartus vajadust mängujoonise muutmiseks," hindas politoloog, kelle sõnul oli IRLi väljajäämine Tartu võimukoalitsioonist loogiline tagajärg.
Reformierakond edukaim paremerakond
Kilp meenutas, et aastal 2002, kui riigi tasandil algas kuni 2007. aastani kestnud periood, mil kolmes järjestikkuses valitsuses polnud Isamaaliitu, kõigis oli Reformierakond ning kahes oli ka Keskerakond, oli Reformierakond riigikogus peagi oluliselt nõrgemas positsioonis kui Res Publica. Res Publical oli peale 2003. aasta valimisis riigikogus 28 kohta.
Kohaliku omavalitsuse tasandil oli Keskerakond tänasest nõrgem, saades 2005. aasta valimistel 25,5 protsenti häältest.
Reformierakond konkurentsitult edukaim paremerakond, sest 2005. aastal oli Reformierakonna toetus umbes sama suur ehk ligi 17 protsenti kui toona veel üksteisega liitumata Res Publical ja Isamaaliidul kahepeale kokku.
