Alar Karis: Eesti riigil on järjest raskem hakkama saada
"Vaadates Eesti majanduse, rahanduse ja inimeste käekäiku, näen ma, et hoolimata majanduse taastumisest 2009. aasta suurest langusest ning vaatamata riigi arvepidamise korrasolekule, ei tunneta paljud tööinimesed oma reaalses, mitte statistilise keskmise järgi elatavas elus, et nende elatustase oleks märgatavalt paranenud," märgib riigikontrolär Alar Karis riigikontrolli aastaraportis.
Karis lisas, et lisaks töötavatele inimestele on jätkuvalt raske ka pensionäridel. "Kuigi pensioni kasvunumber protsentides on ilus, pole reaalse rahasummana kasv kuigi märgatav, sest samal ajal kallineb ka elu," tõdes Karis. Samuti pole paranenud arstiabi kättesaadavus.
"Inimesed suunduvad parema elu ja eneseteostusvõimaluste otsingul linnadesse või välismaale," nentis Karis aastaraportis. "Hõredaks jäänud maapiirkondade haldamine ja praegu veel sinna jäänute elu edendamine muutub seega üha keerulisemaks."
Ühiskonnas on üha enam tajutav ootus, et majanduskriisi rängimal ajal ilmutatud kannatlikkus ja kasinus konverteeritaks käegakatsutavaks elujärje paranemiseks ja seda mitte ebamäärases kauges tulevikus, vaid lähiaastatel.
Eesti riik on hädas sotsiaalkuludega
Karise sõnul on väiksest riigivõlast, tasakaalulähedasest eelarvest ning reservide olemasolust hoolimata Eesti riik hädas kasvavate sotsiaalkulude katmisega.
"Peamiselt pensionide maksmise ja tervishoiu, laiemalt sotsiaalkulude rahastamise kõrval jääb vähe võimalusi muuks," nentis Karis. "Kõhnema rahakotiga või väiksema kulude kasvuga peavad leppima seetõttu teised, eelkõige riigi tulevikku mõjutavad tegevusvaldkonnad."
Investeeringuid suudab riik Karise sõnul teha peamiselt välisraha abil ja koos selle vähenemisega kuivavad kokku ka investeeringud.
"Meie sõltuvust välisabist näitab ka lähiaastate investeeringute kasinus, sest Euroopa Liidu eelmise eelarveperioodi raha on otsas, uue eelarveperioodi väljamaksete käivitumine võtab aga paar aastat," ütles riigikontrolör.
Karise sõnul on Eesti reaalsus, et nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel on pikemas perspektiivis järjest raskem hakkama saada.
"Terendab väljakutse, kuidas suudab majandus oluliselt vähenevate töökäte tingimustes ühiskonnale ja riigikassasse piisavalt tulu teenida," sõnastas Karis väljakutse. "Samal ajal kasvab surve suurendada veelgi sotsiaalkulusid. Uuringud on näidanud, et Eesti pensionisüsteem ega tervishoiusüsteem pole pikemas perspektiivis nendes tingimustes jätkusuutlik."
Milliseid kohustusi suudab Eesti riik kanda?
Karis möönis, et terviklikku ja süsteemset kava Eesti elu edendamiseks pole olnud. "Eesti ees seisvad demograafilised ja muud probleemid sunnivad aga riigi arengut terviklikult planeerima ning oma võimalusi kriitiliselt hindama," ütles Karis.
Selleks tuleb võtta aega, vaadata iseendale ausalt näkku ja vastata küsimusele, milliseid kohustusi pikemas perspektiivis suudab Eesti riik kanda. Küsimus ei ole enam, kas me suudame samamoodi jätkata.
Riigikontrolöri hinnangul on oluline, et me ei venitaks võimalike valikute ja otsuste tegemisega ajani, mil meil pole võimalik isevoolu kulgevaid protsesse mõjutada.
"Minu hinnangul tuleks riigi ja kohalike omavalitsuste arengu edasisel kavandamisel leida muu hulgas vastused järgmistele küsimustele: milliseid hüvesid avalik sektor inimesele pakub, milline on teenuse miinimumstandard, kui palju hüve pakkumine maksab, kes selle eest maksab ja kust selleks raha tuleb ning kas teenuse peab inimesele tagama riik või kohalik omavalitsus," loetles Karis.
Kuna enamiku teenuseid ja avalikke hüvesid saab inimene praegu kohaliku omavalitsuse kaudu, siis on otsustamise puhul oluline vaadelda riigi ja omavalitsuse ülesannete ja kulude-tulude ning teenuste paletti terviklikult ja koostoimes.
Vaja on selgeid kokkuleppeid
Seega tuleb riigikontrolöri sõnul suurte kuluvaldkondade reformid ning pakutavad teenused kokku leppida koos omavalitsuste reformiga.
"Julgen väita, et kohalikud omavalitsused on kümmekond aastat riigi arengusuundumustest ees. Pean silmas seda, et kõik see, mida näeme praegu omavalitsuste puhul, kõik need erinevad toimimisraskused võivad tabada riiki tervikuna, ja isegi varem kui kümne aasta pärast," ütles Karis.
See tähendab tema sõnul, et ülevaatamist ei vaja ainult riigi suured kuluvaldkonnad, vaid laiemalt riigi pakutavad teenused, mille kvaliteeti ega/või kättesaadavust ei suudeta tegelikus elus alati tagada.
Et aga need Eesti riigile vajalikud otsused saaksid tehtud ja ka ellu viidud, on Karise sõnul vaja laiapõhjalist kokkulepet.
Ühelt poolelt on vaja valmisolekut avalikult probleeme ja möödalaskmisi tunnistada, teiselt poolelt aga konstruktiivset häälestatust, et energia suunata üheskoos parimate lahenduste otsimisele, mitte aga sellele, et lahmivalt ja tühistele üksikküsimustele keskendudes kedagi rünnata, suurendades ühiskonnas veelgi lõhet ootuste ja realiteedi vahel.
Karise sõnul tuleb ühelt poolt vaadata, mida me tegelikkuses võime tegemata jätta, mida me saaksime teha teisiti, ja teiselt poolt astuda samme, et riigieelarvesse tekiks juurde n-ö uut raha, otsides julgeid ja originaalseid, kuid samas mõistlikke ning töötavaid lahendusi.
Et meie probleemidele lahenduste leidmisel mitte jääda liialt kohalikku konteksti, tuleb jätkuvalt kõike vaadelda suuremas mõõtkavas – Euroopa Liidu ja maailma arengu võtmes, võttes arvesse pikemaajalisi huvisid, lähtumata ainult üksikutest lühiajalistest kaalutlustest.
Karise sõnul tuleb Eestil selgeks mõelda, milliseid funktsioone, arvestades meie võimekust, võiks tulevikus täita siin kohapeal ning millised funktsioonid koos eelarvega oleks mõistlik koondada Euroopa Liidu tasemele.
