Pensionikulud on riigieelarvest 22% ja pensionikindlustus jääb defitsiiti 50 aastaks
Riigikontrolli aastaraportist lähtub, et pensionisüsteemi ülalpidamisele kulub märkimisväärne osa riigieelarvest ja lähimad aastakümned ei too ka leevendust.
2013. aastal on pensionikulud kokku 1,67 miljardit eurot ehk ligi 22% riigieelarvest. Aastatel 2014-2017 kulub hinnanguliselt riigieelarvest pensionite maksmiseks kõige enam ehk 6,5 miljardit eurot.
Juba 2009. aastast on riiklik pensionikindlustus puudujäägis olnud, sest riigi pensionikulutused ületavad olulisel määral selleks kogutud maksutulusid. Käesoleval aastal oli puudujääk 370 miljonit eurot, mida on rohkem, kui kulub politsei ja piirivalve peale (196 miljonit eurot).
Puudujäägile lõppu ei tule, see hakkab suurenema ja jõuab 2017. aastakas 474 miljoni euroni. Poliitikauuringute keskus Praxis on prognoosinud, et pensionikindlustus jääb defitsiiti vähemalt järgmiseks 50 aastaks.
Puudujääki vähendab küll II samba ehk kohustusliku kogumispensioni rakendamine, kuid seegi ei taga süsteemi jätkusuutlikkust. Riigikontrolli hinnangul aitaksid ainult põhjalikud muudatused.
Püsiva puudujäägi katmiseks peab riik kasutama raha, mida muul juhul saaks rakendada teistes valdkondades. Arstide ja õpetajate palgatõus moodustavad kõigest 18% summast, mis sel aastal kulub riigieelarvest pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks.
Puudujääki süvendavad arenenud riigile omased demograafilised protsessid: rahvastiku vananemine ja negatiivne iive, lisaks pidev tööealiste inimeste ja laste väljaränne.
See tähendab, et järjest väheneb tööealiste arv ja suureneb pensionäride arv. Prognooside järgi suureneb üle 65-aastaste arv järgmise neljakümne aasta jooksul 31% võrra, samal ajal väheneb tööealiste arv 20% võrra.
