Pensionile minnakse varem kui peaks, osalt on süüdi eelpensionäride raskused töö leidmisel

Riigikontrolli aastaraportis selgitatakse, et üks põhjus, miks on pensionid riigile järjest koormavaks kuluks saanud, seisneb selles, et inimesed lähevad keskmiselt mitu aastat varem pensionile, kui on ametlik pensioniiga.

Pensioniiga on hetkel neile, kes on sündinud 1953. aastal või hiljem, pisut üle 60 eluaasta: meeste pensioniiga on 63 ja naistel 61 eluaastat. Siiski lähevad inimesed pensionile keskmiselt 59-aastasena.

Riik on teinud otsuse tõsta üldine pensioniiga 65. eluaastani, kuid riigikontrolli hinnangul pole selge, kuidas tagatakse, et inimesed tegelikult selle ajani töötavad. Keskmise oodatava eluea kasvust hoolimata ei ole pensionile mineku iga viimastel aastatel oluliselt muutunud. Selle tulemusel maksab riik inimestele keskmiselt rohkem aastaid pensioni.

Poliitikauuringute keskuse Praxise arvutuste kohaselt saavad eri liike pensione enne vanaduspensionit 40% meestest ja 30% naistest. Selle põhjuseks on ühelt poolt eelpensionäride vähene konkurentsivõime tööturul ja teiselt poolt varast pensionile jäämist võimaldavad pensioniskeemid.

Osalt süüdi töövõimetus- ja eelpension

Üks oluline madala keskmise pensioniea kujunemise põhjus on ulatuslik töövõimetuspensionile jäämine. Keskmine töövõimetuspensionile mineku vanus on püsinud stabiilselt 45. eluaasta juures. 90% inimestest, kellele on kord määratud töövõimetuspension, jäävadki seda saama. See tähendab, et riik maksab inimesele pensioni keskmiselt 33 aastat. Töövõimetuspensionäride arv on hetkel 7% Eesti rahvastikust.

Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel uus töövõimetuskindlustuse süsteem, mille üks eesmärk on vähendada töövõimetuspensionäride arvu, andes neile võimaluse rehabilitatsiooniteenuste ja koolituste abil naasta tööturule uues ametis.

Töövõimetuspension pole ainuke probleemne pensioniliik, mis võimaldab varast pensionile minekut ja põhjustab pensionisüsteemis suuri kulusid. Üks selline pensioniliik on ka ennetähtaegne vanaduspension ehk eelpension.

Eelpensionile võib jääda kuni kolm aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4%. Ennetähtaegne pension määratakse isikule eluajaks ning vanaduspensioniikka jõudmisel seda ümber ei arvutata ega nimetata.

Eelpensionäre kimbutab töötus

Riigikontrolli analüüsist ilmnes, et eelpensionäridest on enne pensionile minekut ilma ametliku töökohata olnud 3/4 ning nendest omakorda töötukassas registreeritud 75%, kuna töötuks registreerimine tagab ravikindlustuse.

Paljudel sellistel inimestel on probleemiks madal haridustase ning kehv või puuduv eesti keele oskus. Osa eelpensionäridest moodustavad inimesed, kes on töövõime kaotanud ja vahetavad vastava vanuse kätte jõudes väikese töövõimetuspensioni suurema eelpensioni vastu.

Töötute ja töövõimetuspensionäride suur osakaal eelpensionäride hulgas näitab seda, et töötute ja töövõimetute abistamise süsteem kannab oma probleemid koos kuludega üle pensionisüsteemi. Selle tulemusena lahkuvad tööturult inimesed, kelle tegelikud vähest konkurentsivõimet põhjustavad probleemid peituvad mujal ning keda tuleks pensionile saatmise asemel püüda tööturule tagasi tuua.