Iga kord, olenemata sellest, palju mul kotte kaasas on, pean ukse juures kohmitsema. Pean ootama teiste kohmitsejate järel. Pean avalikus kohas välja võtma oma rahakoti. Juhul kui roheline kaart on eraldi, pean iga kord kodust väljudes pidama meeles see kaasa võtta.

Kuna sõiduõiguse tõendamiseks on vaja lisaks rohelisele kaardile ka ID-kaarti, siis oleks minu ettepanek: taastada neile, kes soovivad, ID-kaardi põhine kuupilet, näiteks 10 eurot.

Tegemist oleks sel juhul vabatahtliku maksega, seega leian, et peaks olema maksjate, mitte linnavalitsuse teha, kuhu see raha läheb. Mina korjaks selle eraldi fondi, mis hakkaks maksma tegeliku töö tegijatele, TAK-i bussijuhtidele, palgalisa. Ma tean, et seal on kaadrivoolavus suur ja maksimaalselt teenivad need mehed ja naised selle rutiinse, kuid samas kogu tähelepanu nõudva töö eest 700 eurot.

1. See tõstaks nende motivatsiooni seda tööd teha - praegu laiutatakse käsi, raha palgatõusuks linnavakas pole - siis aga teab bussijuht, et iga sõitja võib olla talle potentsiaalne palgalisa maksja. Usun, et nad naerataksid rohkem.

2. Kui bussijuht on õnnelikum, on ju ka ta pere õnnelikum - kas poleks tore?

3. Võimalik, et see tooks kaasa palgatõusu ka teistes bussifirmades: Sebes, Hansabussis, Samatis jne. Teada on, et bussifirmad hoiavad juhtide palka enam-vähem samal tasemel, et juhid ei jookseks ühe tööandja juurest teise juurde. Seega oleks õnnelikke inimesi veel rohkem.

4. Ka kuukaardi ostja oleks õnnelikum, kui teab täpselt, kuhu läheb raha, mille eest ta ostab mugavusteenust, mis seisneb võimaluses mitte valideerida.

Kui palju oli inimesi, kes tookord rahvaküsitlusel hääletasid tasuta ühistranspordi vastu? Kui palju on inimesi, kes sellel hääletusel ei osalenud, kuna sõidavad igapäevaselt ainult autoga, kuid võimaluse tekkides ostaksid selle mugavuse oma lapsele? Meie perest laekuks sinna fondi igakuiselt kolme ID-pileti raha.

Minule ei meeldi, et minult on ära võetud valikuvõimalus. Et kui ei meeldi, sõitku ma autoga? Või et alati on võimalus osta bussijuhi käest pilet? Esiteks mõtlen ma n-ö roheliselt, eelistades linnas ühistransporti, ning teiseks: iga kord sisenedes piletit ostes segan ma bussijuhi põhitööd, see raha läheb linna põhjatusse kaukasse, on ebamugav, kuna peab olema täpne raha - ettepaneku mõte oli ju elu kergemaks, mitte keerulisemaks tegemine.

Mida teie arvate, kas selline asi oleks võimalik? Kas Tallinnas elab piisav hulk inimesi, kes leiavad nagu mina, et tasuta saadud teenuste puhul ei ole ju ka mul endal moraalset õigust oma töö eest inimväärset palka küsida?

Lõpetuseks veelkord: ma ei poolda tasuta teenuse lõpetamist. See on väga suureks abiks madalapalgalistele ja keegi ei ütle, et ma isegi kunagi nende seas pole. Muude linnapoolsete toetuste saamiseks tuleb aga kirjutada avaldus, miks on siis just see nagu pealesurutud?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena