„Tohutu ja väga riskantse“ laenuvajadusega Horvaatia võib vajada IMF-i abi

Horvaatia võib olla sunnitud pöörduma abi saamiseks rahvusvahelise valuutafondi (IMF) poole, sest järgmise aasta laenuvajadused muutuvad tohututeks ja väga riskantseteks, teatas rahandusminister Slavko Linić.

Euroopa Liidu uusim liikmesriik peab järgmisel aastal laenama 44 miljardit kunat (5,7 miljardit eurot) laenu finantseerimiseks ning 16 miljardi kuna (kahe miljardi euro) suuruse eelarvepuudujäägi teenindamiseks, ütles Linić Zagrebi nädalalehele Globus, vahendab Bloomberg.

„Kõrge intressimääraga 5-7 protsenti, sõltuvalt sellest, kas me laename kodust või välismaalt, on see meile tohutu ja väga riskantne võlatase,“ ütles Linić Globusele antud intervjuus. „Koostöös IMF-iga oleksid laenutingimused palju soodsamad. Ja me vajame igasugust abi, mida saame.“ Linići sõnul on see võimalus, mida ei saa kõrvale heita.

Horvaatiat, mille majandus pole kasvanud pärast 2008. aastat, on kõigutanud kasvavad intressimaksed, riigiettevõtete võlad, ülepaisutatud avalik sektor ning 20 protsendini ulatuv tööpuudus. Peaminister Zoran Milanovići 22 kuud vana valitsus kärpis 2013. aasta kasvuprognoosi 26. septembril 0,2 protsendini.

Järgmisel aastal peaks Horvaatia majandus kasvama 1,3 protsenti, mida toetavad riigi investeeringud, teatas Linić. Euroopa Komisjon ennustas aga teisipäeval Horvaatiale 2014. aastaks 0,5-protsendilist majanduskasvu ja 2013. aastaks 0,7-protsendilist kokkutõmbumist.

Horvaatia teise kvartali eelarvepuudujääk oli 7,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on Euroopa Liidus suuruselt neljas Kreeka, Hispaania ja Iirimaa järel. Euroopa Komisjoni hinnangul tuleb 2014. aasta eelarvepuudujääk 6,5 protsenti SKT-st.

Linić ei toeta edasisi kärpeid puudujäägi kontrolli all hoidmiseks.

„Edasised halastamatud kärped on ohtlikud,“ ütles Linić, kes esitab 2014. aasta eelarvet valitsusele järgmisel nädalal. „Alati leiab ruumi kärbetele, aga millise hinnaga? Praegustel tingimustel oleks see väga, väga riskantne.“