Norman Aas: Eesti-Vene piirileppe poliitiline analüüsimine ei kuulu prokuratuuri pädevusse
Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul pole põhjust vabadusvõitlejate kaebuse peale alustada kriminaalmenetlust välisminister Urmas Paeti suhtes Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise osas.
"Prokuratuuri pädevusse ei kuulu kavandatava piirileppe analüüsimine poliitilisest või majanduslikust aspektist," sõnas Aas teates kriminaalmenetluse mittealustamise kohta.
Samuti ütleb Aas oma vastuses, et riigipiire on võimalik muuta. "Muutmise võimalusele viitab põhiseaduse § 122 lg 2, mille järgi on Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks nõutav riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus."
Vabadusvõitlejad Mart-Olav Niklus ja Kalju Mätik ning jurist Aare Pällin nõudsid 1. novembril prokuratuurile saadetud avalduses välisminister Urmas Paeti suhtes seoses Eesti-Vene piirileppe sõlmimisega kriminaalasja algatamist.
Mehed leiavad, et kavandatav piirileping on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahviga 122, mille järgi Eesti maismaapiir on määratud Tartu rahulepinguga. "Uue piirilepingu sõlmimine Venemaaga kahjustaks ilmselgelt Eesti Vabariigi poliitilisi ja majanduslikke huvisid," seisab avalduses.
Leitakse ka, et "põhiseadusega vastuolus olevale uuele piirilepingule alla kirjutades öeldakse faktiliselt lahti ka 1920. aasta Tartu rahust".
Samasisulise avalduse tegid paar nädalat varem prokuratuurile Jaan Hatto ja Kalev-Andres Rebase eestvedamisel 25 inimest, teiste seas olid alla kirjutanud ka Mätik ja Pällin.
Ka selles, 22.oktoobril saadetud kirjas viidati põhiseaduse paragrahvile 122, mille järgi on "Eesti maismaapiir määratud Tartu rahulepinguga" ning et piirileping on põhiseadusega vastuolus nelja punktis.
Riigiprokuratuuri vastus vabadusvõitlejatele
"Kuna pöördumises taotletakse konkreetse inimese vastu kriminaalasja alustamist, on selle näol tegemist kuriteokaebusega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 2 mõttes, mis tuleb lahendada KrMS §-s 198 ettenähtud korras. Prokuratuuri pädevuses on seejuures hinnata pöördumises kirjeldatud tegusid ja väiteid üksnes karistusõiguse seisukohalt, prokuratuuri pädevusse ei kuulu kavandatava piirileppe analüüsimine poliitilisest või majanduslikust aspektist lähtuvalt.
Põhiseaduse § 122 lg 1 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Riigiprokuratuur jagab seisukohta, et Tartu rahulepingu § 122 lg-s 1 mainimise tõlgendus saab pärast põhiseaduse assamblee protokollidega tutvumist olla kokkuvõetult järgmine: „Me tunnistame Eesti praegust piiri nii, nagu ta on määratud Tartu rahulepinguga, aga samal ajal tunnistame ka võimalust sõlmida uusi lepinguid piiriküsimustes, ka idapiiri küsimustes. Ja need ratifitseeritakse samas korras nagu näiteks piirilepingud Lätiga”
Riigipiiride muutmise võimalusele viitab ka põhiseaduse § 122 lg 2, mille järgi on Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks nõutav riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.
Seega põhiseadus ei keela muutmast Tartu rahulepingus kokkulepitud riigipiiri kulgemisjoont uue piirilepinguga.
Pöördumises ei ole toodud välja argumente, et piirilepingu sõlmimisel mõni Eesti Vabariigi kodanik abistaks oleks abistanud välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isikut Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.
Eeltoodud põhjustel tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata. KrMS § 198 alusel teatatakse kriminaalmenetluse alustamata jätmisest Urmas Paeti osas."
