Lugejad: alkohinna alampiir annab joodikute laste söögiraha viinatootjale!

Eelmisel reedel küsisime Delfi lugejatelt, mida arvavad nad sotsiaalministri Taavi Rõivase plaanist kehtestada alkoholile ühikupõhine miinimumhind. Sel reedel teeme väikese kokkuvõtte laekunud kirjadest ja kommentaaridest. Nii ühepoolset hukkamõistu ei kohta rahva seas just tihti. Kas on kava tõesti täiesti ajuvaba, või tuleb inimeste suhtumises näha puudulikku selgitustööd? Otsustage ise.

"Väga hea plaan, siis hakatakse rohkem salapiiritust ja muud solki jooma, eluheidikud surevad kui kärbsed ja valitsusel muresid vähem! Pole inimest, pole muret. Samasugust eesmärki teenib tervishoiukorraldus, et penskarid liiga kaua pensionifondi ei kurnaks," arvab populaarseima kommentaari autor.

"Siin tuleb nüüd ikka puude taga metsa ka näha. Lugupeetud sotsiaalminister ilmselt ei mõtle oma ettepanekut tehes sellele, et kui pereisa, või võrdõiguslikkuse huvides ka pereema, on näiteks alkohoolik, siis alampiir teda eriti ei huvita ja ta joob ikka endiselt. Sellest tulenevalt jääb selle pere teistele liikmetele siis veelgi vähem raha kätte. Ei ole mõistlik ühe käega anda ja teisega võtta. Eriti sotsiaalministri poolt," kirjutab teine lugeja.

"Ei ole mõistlik. Seda kahel põhjusel:

1. See raha ei tule riigile, vaid jagatakse kaupmehe ja tootja vahel, seega ilmselt nende lobitöö.

2. Turgu ei ole vaja kunstlikult moonutada. Ei saa aru, miks majandusliberaalidelt tuleb ettepanek vaba turumajandust solkida," on kolmas hämmingus.

"Vahe on selles, et alampiiri korral läheb nuts kaupmehele, kilekott parteile; aktsiisi korral raha riigile," seletab neljas.

"Poliitikuid on liiga palju ja teha pole neil midagi, seetõttu tuleb lolle ideid nagu Vändrast saelaudu," arvab kodanik.

"Tekiks omamoodi huvitav olukord, kui tubakatoodetel on hinna ülem- ja alkoholil alampiir. Samas, kui rahvas seda riiki kord kaine peaga näeks, võiks ilmselt juhtuda nii mõndagi," mõtiskleb teine.

"Mind teeb ärevaks hoopis lause, mille härra minister kolmandana ütles: et oodatav miinimumhind ei puuduta kalleid ja luksuslikke alkohole, puudutab vaid odavaid. Tõlgin: Prantsuse ja Gruusia eksportöörid, teie hingake rahus edasi, teid me ei puuduta. Lauaga lajatame kodumaisele tootjale ehk kodumaised viina- ja õllevabrikandid saavad käsu müüa oma toodangut kallimalt, mis muidugi vähendab drastiliselt nende kasumeid. Nii et Eesti viina ja õlletootjad, kilekotid näppu ja parteikassat täitma, ehk siis lastakse edasi hingata! Rahvaga pole siin midagi pistmist. Millal enne on sotsiaalministeerium Eestimaa elanike huvidega tegelenud?" küsib lugeja.

"Vahet pole, kas tõstate, langetate või piirate, mina joon ikka edasi ja nii palju kui tahan!" jääb mõni muretuks.

"Praegune koalitsioon kindlustab selliste populistlike ja lühinägelike avalduste kaudu Keskerakonna võidu ka tulevastel parlamendivalimistel. Neid, kellel pole ei alkoholi- ega rahaprobleemi, see alampiir ei puuduta. Need, kellel on probleem, joovad paraku edasi oma laste kõhutäite arvelt. Ainsad, kes sellest võidavad, on tootja, müüja ja salaalkoholi turgu valitsev seltskond, keda isegi Eesti mõistes kõlbab vist juba maffiaks nimetada. Kaotavad aga lõpptarbija ja riik. Kelle huvides neid seadusi üldse tehakse?" ei saa inimene aru.