Jüri Ratas tuletas Jürgen Ligile meelde Reformierakonna lubadust toetada iga lapse treeninguid ja/või huviringe aastas 130 euroga. Iseenesest olen sellega täiesti päri, et riigieelarvet kokku pannes oli Reformierakonna otsus - lapsed ja nende huvid taas kõrvale jätta ning suurendada investeeringuid betooni - üsna valus löök mitmete perede toimetuleku pihta. Miskipärast arvab võimupartei, et investeeringud inimkapitali on ilmselge raiskamine, samas kui ehitiste eelarve suurendamine muudab meie tulevikku helgemaks.
Tegelikult, nagu korduvalt on ka rõhutatud: investeerides lastesse, investeerime me oma riigi kestmisesse. Seades kõik lapsed võrdsele (st kõrgele) stardipositsioonile, suurendame oluliselt riigi tulusid tulevikus. Niisiis, olen Jüri Ratasega nõus, et probleem, millele ta tähelepanu juhtis, on äärmiselt oluline.
Keskerakonna juhitud Tallinna linna eelarves on olemas kuluread, mis on ette nähtud laste huvihariduse toetamiseks. Kui aga heidame pilgu nende ridade dünaamikale, ei vaata sealt küll vastu telesaates välja näidatud hoolivus: laste huviharidusele suunatud summad on viie aasta jooksul vähenenud 17 protsenti. 4-19-aastaste spordiharrastajate toetussummad ehk laste pearahad on vähenenud 9,3 protsenti!
Tabel 1. Väljavõte Tallinna Linna eelarvetest 2009 -2013. Allikas: Tallinna Linnavalitsuse koduleht.
| KULUDE EELARVE | 2013 | Muutus 2012 - 2013 | 2 012 | Muutus 2011 - 2012 | 2011 | Muutus 2010 - 2011 | 2010 | Muutus 2009 - 2010 | 2009 | Kogu muutus 2009 - 2013 | |
| EUR | EUR | EUR | EUR | EUR | |||||||
| EI OLE PRIORITEEDID | |||||||||||
| Tootegrupp: huviharidus | 5 488 225 | 6% | 5 195 619 | -9% | 5 737 624 | 2% | 5639053 | -16% | 6673463 | -17,76% | |
| 4-19-aastaste harrastajate sporditegevus | 3 950 000 | 1% | 3 906 000 | 11% | 3516508 | -8% | 3837000 | -12% | 4355068 | -9,30% | |
| ON PRIORITEEDID | |||||||||||
| Linnavaraameti kulud kokku | 16 034 145 | 2% | 15 708 094 | 7% | 14734040 | 16% | 12725321 | 62% | 7844222 | 104% | |
| Linnakantselei kulud kokku | 17 839 564 | 9% | 16 324 085 | 12% | 14 550 509 | 4% | 13978308 | -9% | 15346145 | 16% | |
| Linna-majanduse muud eelarve-positsioonid | 12 616 545 | 2% | 12 345 494 | 8% | 11444486 | 22% | 9409584 | 85% | 5096794 | 148% | |
| Elamumajanduse muud kulud | 10 250 879 | 1% | 10 187 360 | 16% | 8810928 | 32% | 6692253 | 124% | 2983843 | 244% | |
| Toetus SA-le Tallinna Televisioon | 2 980 000 | 2% | 2 910 000 | 52% | 1917350 | 150% | 766940 | 11900% | 6391 | 46527% | |
| Investeeringu-projektide kulud | 13 904 202 | 9% | 12 721 508 | 37% | 9 265 966 | 21% | 7654123 | 82% | |||
Peale sellist statistilist tõdemust on natuke raske tõsiselt võtta Jüri Ratase etteheiteid Jürgen Ligile. Pigem jääb mulje, et pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Ning väita, et Tallinnal ei ole raha ja et linnavalitsus ongi andnud endast parima, on ka natuke raske.
Tabelist on selgesti näha, et vaadeldava viie aasta jooksul on jätkunud raha Linnavaraameti kulude kahekordistamiseks (st kusagilt on leitud 8 miljonit eurot), on leitud 2 täiendavat miljonit Linnakantselei kulude suurendamiseks, 7 miljonit läbipaistmatu kirje „linnamajanduse muud eelarvepositsioonid" suurendamiseks, 7 täiendavat miljonit elamumajanduse muude kulude suurendamiseks, 3 miljonit Tallinna televisioonile ning vähemalt 6 miljonit täiendavaid investeeringuprojektide kuludeks.
Juba ainuüksi nende väheste loetletud kirjete alusel on näha, et viie aasta jooksul on Tallinna linna eelarves jaotatud 33 miljonit täiendavaid rahasid (nö bürokraatiale ja betoonile). Nii et on küll valdkondi, kuhu rahavood on suurenenud. Aga lastele kahjuks ei jagu! Ei linna eelarvest ega ka riigi eelarvest! Samas, Tallinna linna eelarves laste huvihariduse (sh spordiringide) summa on üldse kokku 5,5 miljonit!
Ja tekibki kuidagi selline nõutu nõiaringis tammumise tunne. Näib, et mistahes erakond mistahes tasandi võimu juures jätab lapsed oma huviringi-huvidega opositsiooni. Sest lihtsalt raha ei jätku!?!?
Aga kallid poliitikud! Kõik on ju ikkagi valikute küsimus! Raha ei valgu ise Linnavaraameti ja Linnakantselei eelarveridadele või riigieelarves ehituskulude reale. Keegi ju ikkagi teeb otsuse, kuhu seda suunata ning mis kirjed suurenevad, mis vähenevad. Seega, mis betoonis ja bürokraatias nii möödapääsmatult vajalikku ja ahvatlevat on, et neid alati lastele eelistada tuleks?
