ÜRO: Afganistani oopiumitoodang on sel aastal rekordiline
Samal ajal kui rahvusvaheline väekontingent valmistub riigist lahkuma, on oopiumikasvatus Afganistanis saavutanud rekordtaseme, teatas ÜRO kolmapäeval. Kardetakse, et kasum läheb sõjapealikutele, kes võitlevad võimu eest enne järgmisel aastal toimuvaid presidendivalimisi.
Moonikasvatuse laienemine 209 000 hektarile valmistab piinlikkust Afganistani rahvusvahelistele doonoritele. Üle kümne aasta on tehtud jõupingutusi, et võõrutada kohalikud põllumehed moonikasvatamisest, võidelda korruptsiooniga ning katkestada sidemed narkootikumide ja Talibani vahel, kuid kõik see tundub olevat olnud tühi töö, vahendab Reuters.
„Lühiajaline prognoos ei ole positiivne,“ ütles ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) juht Afganistanis Jean-Luc Lemahieu. „Varimajandus seab end paremini sisse ning paistab oma tähtsuselt ületavat seaduslikku majandust.“
Afganistan on maailma suurim moonikasvataja, moonidest toodetakse aga oopiumi ja heroiini. Eelmisel aastal moodustas Afganistan 75 protsenti ülemaailmsest varustamisest ning Lemahieu sõnul võib sel aastal Afganistanist tulla 90 protsenti oopiumist ja heroiinist.
Moonikasvatuse laienemine võib olla põhjustatud mitmete faktorite poolt. Seda võib mõjutada suurem ebakindlus, kui välisriikide väed välja tõmbuvad, eelmise aasta kõrge oopiumi hind ning üha väiksem poliitiline tahe Afganistanis selle probleemiga tegelda.
See tahe on eriti nõrk aprillikuiste presidendivalimiste lähenedes, nentis Lemahieu. President Hamid Karzai ei saa uuesti kandideerida, mis jätab võitlustandri vabaks mitmetele rivaalidele, kellest osa on seotud sõjapealikutega, kes on varem moonikasvatusest tulu lõiganud.
Moonipõldude all olev ala on 36 protsenti suurem kui 2012. aastal ning jätab varju eelmise, 2007. aastal püstitatud rekordi, mis oli 193 000 hektarit, teatas UNODC. Kogutoodanguks hinnatakse 5500 tonni oopiumi, mida on 49 protsenti rohkem kui 2007. aastal (3700 tonni).
Nii-öelda farmivärava tuluks hinnatakse miljard dollarit ehk neli protsenti Afganistani sisemajanduse kogutoodangust.
Osa sellest tulust läheb Talibanile võitluse toetamiseks. Lääne ametnikud süüdistavad mitteametlikult tulu saamises ka kõrgeid riigiametnikke.
Enamik Afganistani toodangust viiakse riigist välja, eelkõige Euroopasse.
Afganistani liitlased on püüdnud rajada infrastruktuuri, arendada turgusid ja pakkuda põllumeestele kasvatamiseks muid kultuure, kuid see pole õnnestunud.
Üks põllumees Helmandi provintsis, kus kasvatatakse peaaegu pool Afganistani oopiumist ja kus on toimunud 12 aastat kestnud sõja mõned rängimad võitlused, ütles, et tal ei ole muud valikut, kui oopiumi kasvatada.
„Me oleme segaduses,“ ütles Mullah Baran, kes peab üleval 20-liikmelist perekonda. „Ma ei tea, mis on Afganistanis seaduslik ja mis ebaseaduslik. Kui ma kasvatan mooni, on see ebaseaduslik, aga kui ma maksan altkäemaksu on see seaduslik.“
Teine Helmandi põllumees Marjan ütles, et kasvatas provintsivalitsuse õhutusel eelmisel aastal nisu, aga ei teeninud piisavalt, et oma 12-liikmelist perekonda ära elatada, mistõttu pöördus tagasi moonikasvatuse juurde.
Marjani sõnul loodab ta saagiks saada 10 kilogrammi oopiumi, mille eest ta peaks UNODC hinnangul saama 700-900 dollarit.
„Sel aastal kasvatab umbes 80 protsenti põllumeestest, keda ma tean, mooni,“ ütles Marjan.
