Marek Strandberg: Sirbist võib tulla väga huvitav valitsuse häälekandja
Kultuurilehe Sirp teadustoimetaja ja karikaturist Marek Strandberg ei ole enda sõnul koondamisteadet kätte saanud, kuid peab tõenäoliseks, et esmaspäevast alustava peatoimetaja kohusetäitja, kirjanik Kaur Kenderi juhtimise all ta ajalehes tööd ei jätka.
„Seal on nii ägedad muutused,“ ütles Strandberg kultuurilehes Sirp toimuva kohta. Neljapäeva hommikul ei teadnud Strandberg enda töölt vabastamisest midagi. „Käin seal alati nädala alguses, kui on vaja lehte toimetada,“ ütles ta. „Viimati ma tegin Sirbis tööd eile, kui ma vaatasin üle oma küljed ja lisasin ühe karikatuuri.“
Küll oli Strandberg kuulnud Tarmo Tederi ja Doris Kareva töölepingute lõpetamisest.
Strandbergi sõnul on tema paariaastane töö Sirbi teadustoimetajana olnud äärmiselt põnev. Ta peab oluliseks suunda, et lehes ilmunud teadusartikleid on kasutatud koolis ühe või teise valdkonna lahtiseletamiseks.
„Ma ei ole koondamisteadet saades kurb personaalselt, vaid kui see Sirbi suund kaotab positsiooni, siis ma olen kurb kultuuriliselt,“ rääkis Strandberg.
Sirbi muutuse motiivid on tulikirjaga sinisesse taevasse kirjutatud
Strandbergi sõnul on Sirbiga toimuv hästi lihtne, sest kultuuriministeerium on Reformierakonna kureerida. „Rein Langile ja paljudele teistele inimestele on Kaarel Tarandi ja paljude inimeste teravad artiklid suhteliselt ebameeldivad,“ rääkis enda sõnul tagasihoidlik teadustoimetaja. „Kriitika on olnud otsekohene ja faktirohke.“
Strandbergi sõnul oli senise peatoimetaja Kaarel Tarandi lahkumise peamine põhjus töötajatele palkadeks ja veebiväljaande arendamiseks lisaraha küsimine. Sirbi toimetajate palgad on tema sõnul olnud umbes kümme aastat külmutatud.
Kuigi Tarandile eelarves raha juurde ei antud, näib Strandbergile, et Kenderile on tehtud pakkumine ajalehte juhtida koos eelarve suurendamisega. „Ühel hetkel ühele toimetajale öeldakse, et seda eelarvet pole, aga teisel hetkel teisele toimetajale leitakse raha,“ sõnas Strandberg.
Peatoimetaja vahetus, et lasta poliitikutel kirjutada Sirbis
Strandberg leidis, et peatoimetaja vahetus selleks, et lasta poliitikutel Sirbis kirjutada. Samas kinnitas ta, et mitte kunagi ei ole kellegi lugu Sirbis tagasi lükatud, kui see on olnud tasemel. „Pigem on tagasi lükatud sellepärast, et nad ei ole olnud tasemel või on olnud sisult nõrgad,“ lisas ta. „Sirbis on iga kirjaoskaja, kellel on mingigi mõte olnud, püünele saanud ja kirjutanud.“
Strandbergi sõnul on Sirp riigi kultuurileht, mida on peetud sihtasutusena ja formaalselt sõltumatu väljaandena, kuid tegelikult pole see nii olnud. Ta usub ka, et Kultuurilehe juhatajale on nõukogu poolt antud korraldus mitte kommenteerida Kenderi valikut.
Strandberg peab siiski võimalikuks, et Sirbist võib tulla väga huvitav valitsuse häälekandja ja me saame oma valitsejate ja rahva esindajate kohta oluliselt uut teavet. Ta tõi paralleeli Keskerakonna juhitava Tallinna linnaga, millel on oma ajaleht ja TV. „See võib teha ju kadedaks,“ sõnas Strandberg viitega Reformierakonna juhitavale valitsusele.
„Valitsus ehitab endale häälekandjat aasta enne aktiivse valimiskampaania algust,“ rääkis Strandberg. Sirbi oma haardesse võtmine on tema sõnul vajalik selleks, et kõige tundlikum osa ühiskonnast ei diskuteeriks enam valitsuse vigade üle.
„Vaja on, et optimistlik kultuurileht rahustaks kultuurirahva maha,“ viitas Strandberg Sirbi sisu ja tooni muutumisele. See on tema sõnul tavapärane muutus, et riik soovib näha võimutruusid kultuuriajakirjanikke.
Selleks on Strandbergi sõnul vajalik praeguse toimetuse hädatapp, et kuidagi veel ühe valitsuspartei rebenevat mainet kokku lappida. „Kui igasuguse kriitika vastuseks on see, et see on vale kriitika, siis see meenutab juba Nursultan Nazarbajevi või Kim Jong-uni juhitud riiki,“ viitas Strandberg.
Sirbi teravust on raske taluda
Kuidas saab olla, et mõne tuhande tellijaga väljaanne tekitab nii suuri pingeid, küsis Strandberg ja vastas: „See on sisu täpsus ja teravus, mida on raske taluda. Kui see oleks laim, siis saaks selle kaevata pressinõukogusse. Ja ta pole ka kommerts.“
Kõigi statistikanäitejate järgi on Sirbi lugejaskond Strandbergi sõnul tõusnud. Eelkõige küll on kasvanud Sirbi loetavus veebis. „Küsimus ei ole lugejate protestis, vaid me näeme Sirbi omanike protesti ajalehe tooni suhtes,“ rääkis ta.
Pärast peatoimetaja vahetust saab Strandbergi sõnul näha, kuidas Sirbi tekstide toon hakkab näitama hoopis teises tuulesuunas. „See, mida ma näen, on omaniku tahe,“ lisas ta. „Me võime arutada omaniku tahte motiivide üle, aga kuna ta pole mitte eraettevõte, vaid kultuuriministeerium, siis on selle taga Reformierakonda kuuluva Rein Langi tahe.“
Strandbergi sõnul ollakse mõõdukalt suukorvistavad kõikide meediastruktuuride suhtes, kuhu ulatutakse. „Ma kahtlustan, et ka ERRi suhtes,“ sõnas Strandberg.
Eile sai teatavaks, et Sirbi peatoimetaja kohusetäitjaks saab alates esmaspäevast Kaur Kender. Tema juhitav leht ilmub reedel 22. novembril. Sirbi visioonidokumenti saab lugeda leheküljelt ZA/UM.
