Miks tootjad topivad mu toidu sisse taimerasva ja maisisiirupit?
Eespool mainitud vanas heas "Komeedi" kommis pettusin möödunud nädalal põhjalikult. Alles hiljuti sai seda veel osta lihtsasse läbipaistvasse kilekotikesse pakendatult. Kommid olid mõnusad, kõvad ja tummise maitsega.
Nähes seda kommi hiljuti poeletil uue pakendiga haarasin kohe mitu pakki, et möödunud aja maitseelamust värskendada. Tühjaks lootuseks see värskendus aga jäigi. Pärast topeltpakendatud maiuse lahti harutamist sain kätte mingi ebamäärase seest vedela kommiräbala. Poole hambaga julgesin mekkida. Maitsega on paljukiidetud Kalev suutnud midagi müstilist ette võtta. Lisaks kleepus komm suulakke nagu üks kena rasvane plönn.
Löödud ebameeldivast üllatusest panin prillid ninale, et kirbukirjas koostist üle vaadata. Rõõmus äratundmishetk saabus, kui koostise loetelust hüppasid silme ette toredad taimsed rasvad ning vahva glükoosisiirup.
Teatavasti kulub glükoosisiirupit tootesse palju rohkem kui suhkrut, et saavutada samaväärset magusust. Kõrge glükeemilise indeksiga glükoosisiirup tõstab tarbides kohe veresuhkru taset. Mõni ime, et tänapäeva lapsed enam pudelis ka paigal ei püsi ning keskendumisest vaid unistada võib. Selline kogus suhkrut aitaks ka koomas vanapapi tantsusaali polkat vihtuma.
Glükeemiline indeks iseloomustab toiduainete süsivesikute sisaldust ja nende mõju organismile. Madala glükeemilise indeksiga toidud aitavad vähendada insuliini tootmist veres ja aitavad kiirendada ainevahetust. Samal ajal muudab kõrge indeks ainevahetuse aeglaseks ning soodustab diabeedi teket. Vaevalt, et mõni vanem endale seda teadvustab, kui lapsele maitsva kommi preemiaks näppude vahele annab. Suhkru asemel siirupi lisamine tootesse tõstab indeksi veerandi võrra kõrgemale kui tavaline suhkur seda suudaks. Rääkimata sellest, et siirupit pannakse nagunii tootesse rohkem kui tavalist suhkrut. Tehtav kahju on lausa mitmekordne!
Toote pakendil ilutsevad mõisted: "tärklise- või maisisiirup" või lihtsalt "glükoos" tähendavad kõik ühte ja sedasama: glükoosisiirupit. Ega tootja rumal ole, küll aga peab ta rumalaks tarbijat ning püüab teda erinevate nimetustega ninapidi vedada. Kui tarbijal üldse jagub aega poeriiulite vahel professorit mängida ning näpuga pakendi tooteinfo kleepsul järge ajada.
Meie riigi esileedi Evelin Ilves algatas mõned aastad tagasi transrasvadega seotud kuuma arutelu. Pärast seda nõustus populaarne magusatootja Kalev kasumi pealt kokku hoidma ning vähki tekitavate rasvade sisaldust järk-järgult piirama hakata. Kellele muidu esileedi tegemised on pigem nalja pakkunud, pidid seekord moka otsast kiitust väljendama. Nii kõrgel tasandil sõnavõtt pani suurtootjad halba valgusesse ning enam ei saanud hämada üldlevinud argumentidega.
Halva rasva tekitamisest lähemalt: vedela rasva hüdrogeenimiseks muudetakse rasvamolekuli ehitust. Selle käigus muutub rasv tahkeks - nüüd on ainet parem ning odavam säilitada ja transportida. Taaskord on mängus suurem kasum tootja kaukasse ning selle nimel ei lööda vist iialgi risti ette. Naljakal kombel saab tarbija veel riielda ka - miks ta ometi ei vaata toote etiketilt koostisosi ning mürgitab ennast ja oma peret? Huvitaval kombel ei hurjutata aga suurtootjat mürgise toidu tootmise eest.
Eesti tarbija jaoks on ainus võimalus avastada transrasvade olemasolu toidus, otsides etiketilt fraasi "taimne õli" või "hüdrogeenitud taimerasv". Oluline on just sõna "hüdrogeenitud", sest kõik taimsed rasvad ei sisalda transrasvu ja seetõttu ei pea neid liigselt kartma.
Kalevi kommunikatsioonijuht Karin Leemet lausus 2009. aastal, et tehasel ei ole praegu nimekirja, millised tooted ja kui palju transrasvhappeid sisaldavad. "Kasutame neid, kuna toormed on valitud ammu ja iga toorme muudatus toob kaasa ka toote omaduste, nagu maitse, lõhna või tekstuuri muutuse. Muudatusi toote omadustes püüame aga vältida," ütles ta.
Minu lemmik-kommi "Komeedi" on Kalevi tootearendajad küll korralikult ära muutnud. Lausa nii korralikult, et edaspidi hääletan rahakotiga ning jätan rämpskommi riiulile järgmist rumalat ootama.
