Suursaadik Riia poevaringust: julm õnnetus rahu ajal, kannatada saanud Eesti kodanike kohta info puudub
Riias varises eile alla Maxima kaupluse katus, surma sai kümneid inimesi ning päästetööd jätkuvad. Eesti suursaadik Riias Mati Vaarmanni sõnul puudub hetkel info, et kannatanute seas oleks Eesti kodanikke.
„Ohvrite arvult on tegemist Läti lähiajaloo ühe suurima katastroofiga. Meil pole lõplikku hukkunute arvu veel teada, kuid nende arv võib veel tõusta, sest päästetööd on veel pooleli,“ rääkis Vaarmann Delfile.
„Inimesed on šokeeritud. Selline julm õnnetus rahu ajal, - pärast tavalise tööpäeva lõppu on inimesed poes - kus on massiliselt hukkunuid,“ lisas ta.
Sündmus on Vaarmanni hinnangul Läti inimesi teataval määral mobiliseerinud, näiteks on vabatahtlikud vigastada saanute tarvis verd annetama tulnud.
Vaarmanni sõnul siiski mingisugusest paanikast riigis rääkida ei saa ning kõik ametiasutused töötavad. „Valitsuse kriisikomisjon oli koos, tuleb valitsuse erakorraline istung. Päeva teisel poolel on Läti peaministril Valdis Dombrovskisel plaanitud kohtumine Euroopa Liidu saadikutega, kust saab ilmselt mingit täiendavat infot,“ lisas ta.
Riia Zolitūde linnaosa, kus õnnetus juhtus, on Vaarmannile teada kant. Tegemist on Eesti poolt vaadates teisel pool Daugava jõge asuva kortermajade piirkonnaga.
„Tegemist on hoonega, mis valmis 2011. aastal, sai veel aasta arhitektuuripreemia originaalse lahenduse eest. Selle lahenduse juurde kuulus veel ka muru mänguväljaku kujundamine hoone katusele. Seda on nüüd hiljem hakatud rajama ja katusele on mulda veetud. See on praegu ka üks levinumaid spekulatsioone, et konstruktsioonid ei pidanud sellele survele vastu,“ rääkis Vaarmann.
Praegu räägitakse Vaarmanni sõnul peamiselt kolmest versioonist, miks õnnetus juhtuda võiks. „Üks on projekteerimisviga, teine võimalik ehitusviga, ka konstruktsioonide vead, kolmandaks räägitakse ka võimalikust valest kasutamisest ehk ekspluateerimisvigadest,“ loetles ta.
Läti meedias pole Vaarmanni sõnul mingeid etteheiteid ametkondadele selles osas, kuidas katastroofile reageeriti. „Päästetöödega alustati koheselt ja väga suurte jõududega, räägiti kuni 600 inimesest,“ lisas ta.
Eesti saatkond Riias on pidevas kontaktis ka Läti välisministeeriumi konsulaarosakonnaga. „Siiani pole mingeid andmeid, et selles õnnetuses oleks Eesti kodanikud kannatada saanud,“ ütles Vaarmann.
