Lang tahab Tartu kunstnike kohtuvõitu seadusemuudatusega nullida
Küsimus on rahas, aga summad pole sugugi suured. Kui TKL muutuks loomeliiduks, oleks neil võimalik saada aastas 25 191 eurot oma liikmetele loometoetuste maksmiseks.
Kultuuriministeeriumi juristid alles uurivad kohtuotsust ning arutavad, kas kaevata see edasi või mitte. Riigikogu menetleb aga praegu loomeliitude seaduse muudatusettepanekuid, mille jõustumise korral jääksid tartlased ikkagi ilma loomeliidu staatusest ja sellega kaasnevatest loometoetustest.
Kui tänases seaduses on kirjas, et loomeliit arendab vastavat loomeala, siis uues versioonis täpsustatakse, mida vastava loomeala esindamine ja arendamine endast kujutab. Nii näiteks peaks tunnustatav loomeliit esindama olulist osa vastaval loomealal tegutsevatest loovisikutest, tema liikmetest üle 25 protsenti ei tohi kuuluda mõne teise samal loomealal tegutsevasse ja juba tunnustatud loomeliitu, tunnustamist taotleva loomeliidu eesmärgid ja kutseala ei tohi kattuda mõne teise samal loomealal tegutseva tunnustatud loomeliiduga ning loomeliit ei tohi seada oma tegevusele regionaalseid, etnilisi, soolisi ega rassilisi piiranguid. Kui loomeliit tingimustele ei vasta, saab sellelt loomeliidu staatuse ära võtta.
Tartlasi soovitakse seadusega takistada
Tartu kunstnike liit juhatuse esimees Markus Toompere kommenteeris, et seaduseelnõu loomeliitusid puudutavatest punktidest on selgelt näha, et eesmärgiks on tõkestada Tartu Kunstnike Liidul olemast tunnustatud loomeliit.
Seaduses on mitmeid parandusettepanekuid, mida ministeerium esitas TKLile kui ka kohtule menetlusprotsessi ajal vastuargumentidena TKLi loomeliiduks registreerimise vastu. Tekst on sõna-sõnalt kopeeritud seaduseelnõusse.
Toompere sõnul annab seadus alusetult ja vähese regulatsiooniga otsustusõiguse ministrile. Samuti on seaduses punkte, mida saab läbi hägusa definitsiooni kasutada ministeeriumi poolt vastavalt oma suva järgi.
Toompere tõi näiteks punkti, mille kohaselt loomeliit ühendab ja esindab olulist osa ühel loomealal või ühe loomeala sees kutseala põhiselt eraldi loomeliidus tegutsevaid isikuid. Enamus loomealadel on nimelt ebaselge, kui palju loomeinimesi seal tegutseb. On teada, palju kuulub loomeliitu, ent loomeliitu mittekuuluvate isikute arv on teadmata. Lisaks ei pruugi "oluline osa" tähendada tingimata loomealal tegutsevate inimeste hulka, vaid midagi hoopis muud. Seega mõiste "oluline osa" on Toompere sõnul piiritlematu ning vabalt tõlgendatav.
"Siinkohal tuletaks meelde kultuuriminister Rein Langi vastandumisest loomeliitudele ning tema kommentaari, et loomeliidud pole kogu kultuur. Antud muudatus annab ministrile suvalisel talle sobival momendil aluse väita, et talle ebasobiv loomeliit ei esinda olulist osa loomealal," hoiatas Toompere.
Lisakulu riigieelarvele on minimaalne
Teine oluline probleem seadusemuudatuse puhul on Toompere sõnul see, et ministeerium on võtnud eesmärgiks efektiivsuse, mitte kvaliteedi. Kuivõrd uue seaduse kohaselt peaks hakkama kehtima nn loovisiku pearaha süsteem ehk iga loovisiku kohta eraldatakse kindel summa. Kui loovisik kuulub erinevatesse loomeliitudesse, siis see summa jaotatakse loomeliitude vahel või loovisik kirjutab avalduse ning summa läheb ühele konkreetsele loomeliidule. Seega on uute loomeliitude teke minimaalne lisakulu riigieelarvele.
Samas arvestades senist praktikat pole põhjust eeldada uute loomeliitude massilist teket. "Loomeliidu moodustamine ja selle igapäevane tööshoidmine ning eesmärkide täitmine on palju keerulisem, kui ministeerium arvab. Küll aga hirmutab mind ministeeriumi soovimatus omada koostööpartnereid loomealal," märkis Toompere.
"Kahetsusväärselt on ministeerium veendunud, et kui valdkonnas on üle ühe organisatsiooni, siis need kahtlemata omavahel konkureerivad ja/või dubleerivad. Mõisted nagu toetavad, täiendavad on ministeeriumile tundamatud," kritiseeris Toompere.
Ta kinnitas, et kunstiväljal nii on ka TKL ja Eesti kunstnike liit omavad üksteise suhtes toetavat ja koostöömeelset suhtumist. "Olen veendunud, et kultuuriväli võidab enim, kui lisaks suurtele kesksetele organisatsioonidele eksisteerib rida väikeseid või keskmiseid tugevaid organisatsioone. Partnerite paljusus ja sellest tulenev arvamuste mitmekesisus peaks olema ministeeriumi eesmärk. Kahjuks on ministeerium teisel arvamusel, mis paraku sarnaneb hirmutavalt palju ühele teisele, möödunud riigikorrale," jätkas Toompere.
Kultuuriministeerium kommenteeris, et kohtuotsus ei mõjuta seaduseelnõu ja need ei ole omavahel võrdsustatud.
