Nurmiko teatel kasvatatakse Eestis sellel aastal ligi 130 000 jõulutähte, küll ühe- ja mitmeõielisi, hargnenuid ja kõrgemaid vorme.
Jõulutäht pakub silmarõõmu soodsates tingimustes õige hoolduse korral kaks kuni kolm kuud. Sobiv kasvutemperatuur jääb 16 kuni 19 kraadi, valgust peab olema vähemalt 4-5 tundi päevas.
Kasta tuleb lille toasooja veega 2-3 korda nädalas nii, et mullapall oleks pidevalt niiske. Jõulutähe lehti piserdada ei ole vaja ja jääkvesi tuleb lillepoti alt alati ära kallata.
Tuuletõmbus, suured temperatuurikõikumised ja liigne kastmine võivad põhjustada lehtede kolletumise ja maha langemise.
Rohenäpud peaksid kevadel jõulutähe tagasi lõikama ja aktiivsel kasvuperioodil taime regulaarselt väetama. Suvel võib taim aias varjulisemas paigas kasvada ja alates septembrist vajab taim valgust umbes üheksa tundi ööpäevas, ülejäänud ajal peab ta olema valguse eest kaitstud.
Nii võib loota kõrglehtede värvumist ja õiepungade teket ka järgmiseks jõuluks.
Jõulutähe ladina keelne nimetus on Euphorbia pulcherrima - imekaunis piimalill, keda enamasti kutsutakse poinsettiaks. Selle nime on Mehhikost pärit, kuni nelja meetri kõrguseks kasvav taim saanud USA saadiku Mehhiko Joel Roberts Poinsetti järgi, kes esmakordselt tutvustas jõulutähte USA-s juba 1828. aastal.
Mehhikos oli jõulutäht aga juba 17.sajandil osaline frantsiskaanide jõulupidustustel. Viimastel aastakümnetel on jõulutähe tootmine laialdaselt levinud, mistõttu tuntakse teda jõululillena pea kogu maailmas.
Tänu hoogsale sordiaretusele on poinsettiaid kaugelt üle saja sordi, millest ca 40 on tootmises ka Eesti aiandites.
Oma ilu võlgneb taim värvunud kõrglehtedele, atraktiivsetele putukapeibutajatele, mille vahel paiknevad väikesed kollakad õied. Jõulutähtede kõrglehed varieeruvad nii värvuselt kui kujult.
Klassikaliste erkpunaste lehtedega taimede kõrval leidub valgeid, roosasid, oranze, marmorjaid ja täpilisi; on ka püstjate või krussis kõrglehtedega taimi.
