Afganistanis kavatsetakse ametliku karistusena taastada kividega surnuks loopimine
12 aastat pärast Talibani võimult tõrjumist plaanitakse Afganistanis taas kasutusele võtta avalik kividega surnuks loopimine karistusena abielurikkumise eest, selgub uue karistusseadustiku eelnõust.
See on šokeerinud inimõiguslasi ja kohutab doonoreid, kes on suunanud riigi ülesehitamisse miljardeid eurosid, vahendab Daily Telegraph.
Tegemist on järjekordse sammuga tagasi aasta jooksul, kui naistelt on taas õigusi vähemaks võetud seaduste abil ja tuntud naisi on mõrvatud.
Inimõigusteorganisatsioon Human Rights Watch (HRW) teatas: „On absoluutselt šokeeriv, et 12 aastat pärast Talibani valitsuse kukkumist võib (president Hamid) Karzai administratsioon taastada karistusena kividega surnuks loopimise. President Karzai peab näitama, et peab kinni vähemalt põhilistest inimõigustest ja lükkab selle ettepaneku tagasi.“
Eelnõu, mille on välja töötanud töögrupp, mida juhib justiitsministeerium ning millest osa on Daily Telegraphi valduses, näeb ette, et abielueelsete seksuaalsuhete eest karistatakse saja piitsahoobiga. Abielus abielurikkujatele nähakse aga karistuseks ette avalikus kohas kividega surnuks loopimine.
Kividega surnuks loopimist kasutati karistusena Talibani valitsemisajal, kui näiteks olid keelatud raadio, televisioon ja muusika.
Inimõigusi ja eelkõige naiste õigusi on peetud lakmuspaberiks, mis peaks näitama president Karzai valitsuse arengut.
Valitsus on alla kirjutanud rahvusvahelistele inimõiguskonventsioonidele ning praegune karistusseadustik ei luba kividega surnuks loopimist karistusena.
Kriitikud on hoiatanud, et areng on habras ning seda takistavad katsed maha rahustada konservatiivseid võimukandjaid ja võibolla isegi sillutada teed kokkuleppele Talibaniga, kui NATO väed on lahkunud.
Mais muutis Afganistani parlamendi alamkoda valimisseadust, eemaldades sellest garantii, mille järgi pidi vähemalt veerand kohtadest 34 provintsinõukogus kuuluma naistele.
Aprillikuistel presidendivalimistel ei ole ühtki naiskandidaati.
Lisaks sellele pole parlament ratifitseerinud seadust, mis kehtestaks karistused vägistamise, laste abielluma sundimise ning tüdrukute vaidluste lahendamiseks äraandmise eest.
