Kaitseuuringute keskuse teadur: Ukraina leping euroliiduga võib veel õnnestuda
Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Emmet Tuohy rääkis Delfile, et Ukraina loobumine vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingust Euroopa Liiduga ei pruugi olla pöördumatu samm ja omal moel läheb toimuv ka Eestile väga korda.
Lepingu allkirjastamine Ukraina ja euroliidu vahel oli plaanis selle nädala lõpus toimuval EL-i naabruspoliitika tippkohtumisel Vilniuses. Ukraina valitsus eesotsas president Janukovitšiga teatas aga möödunud neljapäeval, et ettevalmistused lepingu sõlmimiseks on peatatud. Järgmisel päeval läks Kiievis tänavale üle 10 000 inimese. Praeguseks on Kiievi Iseseisvuse väljakule jäänud umbes 1000 tudengit, kelle vastu on politsei kasutanud pisargaasi.
Tuohy viitas aga sellele, et meeleheiteks pole veel põhjust, sest lepingu sõlmimine võib veel toimuda. "Võrreldes Armeenia järsu otsusega astuda euroliiduga lepingu sõlmimise asemel hoopis Venemaaga tolliliitu, ei ole Ukraina nii konkreetset sammu astunud," selgitas ta ja lisas, et Ukraina peaminister Mõkola Azarov oli Vene tolliliidu kohta öelnud: "kes midagi sellest rääkinud on?"
Tuohy hinnangul on Eesti huvides EL-i idapartnerluse programmi hea maine säilimine ja Ukraina integreerimisel ei puuduks meie jaoks ka võimalik majanduslik kasu, kuna Ukraina näol on tegemist suure turuga.
"Eesti on idapartnerluse programmi palju panustanud, jaganud kogemusi riigikaitse korralduse, reformide, riigiteenuste osutamise, küberkaitse ja palju muu vallas. Eesti huvides oleks see, et strateegiat ei nähtaks läbikukkununa, sest Eestil oleks hea olla jätkuvalt pildil kui hinnatud partner NATOs ja Euroopa Liidus," selgitas Tuohy. Ta märkis, et panused idapartnerluse programmi võiksid hoolimata tagasilöökidest jätkuda.
Vene pehme jõud
Teine mõtlemiskoht Eestile sisaldub suhetes Venemaaga. Lepingu tagasilükkamine Ukraina poolt näitab Vene niinimetatud pehme jõu jätkuvat tugevust. "Suurem osa ukrainlastest toetas lepingut väga ja see oli vastuvõtuvalmis, kuid ometi loobuti, millest võib järeldada, et Vene surve regioonis on endiselt väga tugev ja hea uudis ei ole see ka Eestile," rääkis Tuohy. Vene surve ühe näitena tõi ta Ukraina valitsuse veebilehtede häkkimise isikute poolt, kes väitsid end olevat NATO küberkaitsekeskuse töötajad. "See näitab, et ollakse väga huvitatud suurte lääne organisatsioonide maine õõnestamisest," seletas ta.
Suured protestid ei ole aga midagi üllatavat, sest inimesed tõesti ootasid lepingut. "Kõik Ukraina parteid paistsid selles küsimus ühel meelel olevat - ja muidu on nende maailmavaated väga erinevad," möönis ta. "Kui üritada tuua paralleeli Eestiga, siis see teeks sama välja, kui Sven Mikser ja Mart Helme mingis suuremas küsimuses täpselt sama meelt oleks," tõi ta näite. "Tavalisele ukrainlasele on see oluline küsimus, näiteks noored unistavad suuremast ühendatusest Euroopaga," lisas Tuohy.
