Amar Annus ajalehes KesKus: Ära kiusa veidrikku, temast võib saada su ülemus
Cambridge'i ülikooli autismi uuringute keskuse direktor, psühholoog Simon Baron-Cohen on teadusemaailma staar. Mitte ainult sellepärast, et tema töid on tsiteeritud üle 55 tuhande korra, vaid suuresti tänu tema teenetele on hakatud mõistma, mida endast kujutab psühholoogiline sooerinevus.
See, et mehed ja naised mõtlevad veidi erinevalt, on argipäevakogemusest üldiselt teada. Kust see erinevus tuleb? Sotsioloogiliselt on seda püütud seletada soorollide kehtestamisega ühiskonnas ja enese mugandamisega soorollidele vastavaks. Paljud sotsioloogid arvavad, et sooerinevus on nn sotsiaalse narratiivi abil kehtestatud arusaam.
Bioloogia on sooerinevus
Nii lihtne see siiski ei ole, sest sooerinevus on ka bioloogiliselt konstrueeritud. Selle uurimiseks tegi Baron-Coheni uurimisrühm katse ühepäevaste lastega, milles lapse tähelepanu eest võistlesid mehhaaniliselt liikuv seadeldis ja inimese nägu. Mõõdeti kui kaua vaatab imik inimese nägu ja kui kaua mehhaanilist objekti.
Selle katse tulemuste järgi ilmnes selge statistiline erinevus juba ühepäevaste poiste ja tüdrukute vahel - poisid vaatasid keskmiselt rohkem mehhaanilist seadeldist ja tüdrukud rohkem inimese nägu. See tähendab, et poisid on bioloogiliselt kallutatud huviga mehhaaniliste objektide vastu nagu autod ja tüdrukud armastavad rohkem seltsida inimkujuliste nukkudega.
See erinevus on mõistagi ainult statistiline, ega kehti iga üksiku poisi või tüdruku puhul. Täiendavatest katsetustest selgus, et kui imik vaatab mehhaanilist objekti enam kui 70% ajast, on ta üsna kindlasti autist.
Autism - ülekaalukalt meeste teema
Autism on ülekaalukalt meeste teema. Autismi iseloomustavad raskused sotsiaalses suhtlemises ja huvide fikseerumine teatavale kindlale alale, ehk „obsessioonid". Autismi võib olla raskemat sorti, milles meeste ülekaal on 75%. Kergemal kujul avalduvat autismi nimetatakse mõnikord Aspergeri sündroomiks, milles meeste ülekaal on koguni 90%.
Hans Asperger, kes oli teise maailmasõja ajal tegev Viinis, nimetas autismi „äärmusliku meheaju" omaduseks. Äärmusliku meheaju omadused on paindumatu arusaamine sotsiaalsest maailmast ja üldse vähene huvi inimliku suhtlemise vastu. Äärmuslikult meheliku ajuga mees või naine keskendub oma erihuvidega tegelemisele suure pühendumusega, mis kõrvalt vaatajale võib tunduda „ebanormaalne".
Autismi põhjustavaid geene pole üks ega kaks, vaid terve leegion. Lisaks on autismil ka epigeneetilised ehk loote arengu keskkonnast tulenevad põhjused. Simon Baron-Coheni uurimisgrupp on jõudnud üsna tõenäolisele hüpoteesile, et autismi tekkimisele aitab kaasa meessuguhormooni testosterooni ebatavaliselt kõrge tase lootevees.
Testosteroon on hormoon, mis vormib iga loote kasvamist, kuid poisslapse arengu käigus tekib testosterooni 2,5 korda rohkem. Sama loogilist ideed edasi arendades esineb ka autistlikke jooni igal inimesel, kuid meestel keskmiselt rohkem. Tänapäevase arusaamise järgi on „kontiinum" ehk jätkuvus see mõiste, millega saab kirjeldada kõigi isikute „autistlikkust".
Selle mõõtmiseks on Baron-Coheni töörühm välja töötanud 50 küsimusega testi, milles esitatud väiteid saab igaüks enese peal kontrollida kas nõustudes või mitte nõustudes (nt „mulle meeldib rohkem teha asju omaette kui teistega koos").
Autism Spectrum Quotient testi abil on leitud keskmine skoor naiste ja meeste jaoks, mis on vastavalt 15 ja 17 punkti selles testis, samas kui 32 punkti on selline skoor, mida võib pidada „väga kõrgeks". Statistiline sooerinevus on seega sõnastatav nii, et keskmisel mehel on mõned autistlikud jooned rohkem kui keskmisel naisel.
Teaduse suurkujud ja autism
Siin on punkt, kus bioloogia murrab otsustavalt sisse psühholoogiasse. Autistlikud jooned on muuhulgas ka ausus ja mitte hoolimine sotsiaalsest tegevusest, samuti „tõe otsimine". Kes võinuks varem arvata, et toetumine faktidele ja analüüsiv meelelaad on bioloogiliselt, mitte kultuuriliselt konstrueeritud aju omadused?
Simon Baron-Coheni arvates ei ole autism mitte haigus ega häire, vaid „seisund". Igal inimesel on teatav hulk autistlikke jooni, mis ongi tema „seisund". Kahjuks, kui autistlikke jooni on inimesel väga palju, siis võib tema elu kujuneda vaevaliseks ning ta võib vajada abi, raskematel juhtudel pole ta võimeline iseseisvaks eluks.
Autismi uurimine on tõestanud, et inimajus on kaks kognitiivset süsteemi, mitte üks. Baron-Cohen nimetab ühte empatiseerivaks ja teist süstematiseerivaks ehk vastavalt E ja S süsteemiks. Empatiseeriv süsteem aitab meil mõista teisi inimesi, panna endid nende asemele. Inimesed, kellel on kõrge E, suudavad mõista teisi inimesi paremini, nende sotsiaalne käitumine on adekvaatsem.
Teisipidi, kognitiivne süsteem S aitab mõista asjade ja objektide maailma, analüüsida ja konstrueerida süsteeme. E ja S on teineteise suhtes alla suruvad - kui üks on kõrge, on teine madal. Nõnda võib tekkida olukord, kus inimese kognitiivses süsteemis on S väga kõrge ning E üpris madal, mis ongi autismi spektri seisund.
Tavalise inimese mõtlemises on E ja S süsteemid tasakaalustatud, ühe või teise domineerimist tavaline IQ test ei näita. Baron-Cohen arvab, et teadlasi üldisemalt iseloomustab suurem autistlikkus ehk siis kognitiivse S süsteemi domineerimine. Teisiti öeldes selgub ehmatav tõsiasi - teaduses edu saavutamiseks on autism sageli vajalik.
See kehtib vähem humanitaaralade puhul ja statistiliselt veelgi vähem sotsiaalteaduste ja psühholoogia puhul. Samuti on täheldatud, et autismi spektri seisundiga kaasnevad ebatavalised anded, andekus teatud kindlas valdkonnas, justnagu oleks inimese aju ette programmeeritud just mõnda asja väga hästi oskama - joonistama, male või muusikaga tegelema, matemaatikat, ajalugu või astrofüüsikat tegema.
Paljud teaduse ja filosoofia suurkujude kohta on tagantjärgi arvatud, et nad olid autismi spektris - nt Isaac Newton, Immanuel Kant, Henry Cavendish, Albert Einstein, Marie Curie, Paul Dirac, jpt.
Autism ja andekus
Autismi on sageli mainitud ka tänapäeva tehnoloogia suurkujudega seoses nagu Bill Gates, Steve Jobs ja Mark Zuckerberg. Kuulujutu tasandil on väidetud, et USA kõrgtehnoloogia arendamise keskuses Silicon Valley's on erakordselt suur autismi esinemise protsent. Kui mujal loetakse autistlikuks 1% elanikkonnast, siis Silicon Valley's olevat selliseid isikuid koguni 10%. Autismi tavapärasest palju kõrgema esinemise on Baron-Cohen tuvastanud Eindhovenis Hollandis, kus on samuti väga palju tehnoloogiaettevõtteid.
Kui varem sai öeldud, et statistiliselt on keskmisel mehel mõned autistlikud jooned rohkem kui keskmisel naisel, siis teadlastel on keskmiselt veelgi rohkem autistlikke jooni kui keskmisel mehel. Teadlaste keskmine skoor Baron-Coheni rühma välja töötatud testis on 22 punkti. Paljude andekate teadlaste skoor küünib aga üle kliinilise piiri, see tähendab, et neid saaks vajadusel diagnoosida autismi spektri seisundiga.
Mõistagi ei tohi teha üldistust, et kõik autistid on teaduslikult andekad ja ega kõik teadlased pole ka autistid, tegu on statistilise vastavusega.
Bill Gates'i üks tuntud tsitaat ütleb: „Ole kena veidrike suhtes, sest kunagi võib temast saada sinu ülemus". Võimalik, et see ütlus väljendab tema isiklikke kogemusi kui mõni lapsepõlveahistaja soovis hiljem tema firma juures tööd saada.
Lühidalt, autismi tuleb võtta tõsiselt, sellised inimesed on sageli andekad. Autismi laialdasem tundmine aitaks kaasa sellele, et selliseid inimesi märgataks ja aidataks ning ühiskond tervikuna saaks palju rohkem kasu oma liikmetest, kes muidu oleksid võib-olla tõrjutud ja marginaalsed.
Üksainuke näide: teame hästi, et tänapäeva lääneriikides omandab kõrghariduse palju rohkem naisi kui mehi. Samas, kõrgetel akadeemilistel positsioonidel on siiski endiselt rohkem mehi. Miks? Oletan, et kui ülikoolides õppimine tehtaks mugavamaks, kasutades selleks teadmisi autismi spektri kohta, võiksid paljud mehed ja ka naised leida tee ülikoolidesse ja olla elus edukamad.
P.S. Autismi testi tegemiseks otsi internetis märksõna „aq test".
