Vandeadvokaat Anti Aasmaa saatis riigikogule eelmisel nädalal kirja, kus palub parlamendil otsuse eelnõu algatamist, millega vabastatakse humaanse aktina amnestia korras edasise karistuse kandmiselt kõik 2004. aastani kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvi, mis lubab peale süüdistaja loobumist inimese üle ikka kohut pidada, järgi süüdi mõistetud isikud.

Nimelt kehtis kuni 2003. aasta 31. detsembrini krimnaalmenetluse koodeks, kus oli sees ka paragrahv, mis sätestas, et prokuröri loobumine süüdistusest ei võta kohtult kohustust jätkata kriminaalasja arutamist ja otsustada kohtualuse vastutuse küsimust. Inimkeeli lahti selgitades tähendas see seda, et kui enne 2004. aastat otsustas mõnel kohtuistungil prokurör loobuda süüdistusest, siis ei tähendanud see automaatselt, et kohus asja menetlemise lõpetab, vaid kohus pidi asja edasi menetlema. Alates 2004. aastast kehtib meil aga kriminaalmenetluse seadustik, mille kohaselt süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest.

Miks seda kõike üks advokaat taotleb? Põhjus on tegelikult väga lihtne. Nimelt on teadaolevalt selliseid inimesi, kelle süüdistamisest on prokuratuur koodeksi kehtimise ajal loobunud, kuid kelle üle on siiski selle paragrahvi alusel kohut peetud ja kes on sellele paragrahvile toetudes süüdi mõistetud Eestis vaid üks - eluks ajaks vangi mõistetud Anatoli Nikolajev.

Nikolajevi juhtumi puhul jättis riigikohus hiljuti rahuldamata mehe advokaadi, eelnõu algatamise palve esitanud Anti Aasmaa teistmisavalduse muuhulgas põhjusel, et kriminaalmenetlusõiguses tuleb järgida menetlusõiguse ajalise kehtivuse põhireeglit, mille kohaselt kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Ehk sisuliselt ütles riigikohus, et arvestama peab toona kehtinud õigusakte, ehk siis krimnaalmenetluse koodeksi eelpool mainitud paragrahvi.

"Samas arvestades süüdimõistmise asjaolusid ja eelnevalt märgitut peaks riik tõsiselt kaaluma, kas mitte vabastada analoogselt süüdimõistetud isikud humaanse aktina, kuivõrd riik ei saa võtta riski, et vangistuses viibib isik, kelle süüdimõistmine poleks peale 01.07.2004.a. kehtima hakanud kriminaalmenetluse seadustikku võimalik," leiab advokaat oma kirjas.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Janar Filippov kirjutas hiljuti, et nelikmõrvas süüdi mõistetud Nikolajev (täpsemalt tema kaitsja Antti Aasmaa) rõhus oma hiljutises riigikohtu poolt rahuldamata jäetud teistmisavalduses sellele, et 1998. aasta kevadest saadik vangis istuva mehe süüdimõistmine polnud õiglane, kuna: 1) prokuratuur loobus süüdistusest, 2) ainsaks süütõendiks oli tema enda (tegelikkusele mittevastavaid detaile sisaldav) ülestunnistus ning 3) politseinikud piinasid võtmetunnistajat süüstavate ütluste saamiseks.

"Riigikohus ei pööranud neile väidetele suuremat tähelepanu – teisisõnu, ei süvenenud teistmisavalduses ja ka ajakirjanduses avaldatud kahtlustesse, et inimene on eluks ajaks vangi pandud ilma, et tema süü kohta oleks ainsatki tõendit," kirjutas Filippov.

Loe pikemalt juhtumi kohta siit!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena