Riigikogu liikmed kasutavad riigi antud katuserahasid endaga seotud organisatsioonide hüvanguks
Tänases ERRi saates "Pealtnägija" tuli ilmsiks, et niinimetatud katuserahade süsteem kadus küll masu ajal ära, kuid on praeguseks taas käivitunud. Šokeerivana mõjub see, et mõned rahvasaadikud kasutavad rahasid sisuliselt enda hüvanguks.
Katuserahasid eraldab valitsus riigieelarvest riigikogule selleks, et rahvasaadikud juba paika pandud eelarvet enam oma nõudmistega tasakaalust välja ei viiks. Konkreetseid reegleid selle kohta, kuidas neid rahasid jaotada tuleks, ei eksisteeri, mis loob soodsa pinnase reegli kuritarvitamiseks.
Katuserahad tekkisid riigikogu liikme Eiki Nestori (SDE) sõnul pragmaatilistel kaalutlustel - selleks, et 101 liiget valitsuse hoolega loodud eelarvet ei torpedeeriks. "Selle võimalusega valitsus kaitseb oma kulutusi, mis on riigieelarves ette nähtud," seletas Nestor.
"Pealtnägija" tõi välja, et katuserahade võimaliku väärkasutusega on silma paistnud just IRL. Näiteks läksid rahad riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri juhitud Turniiribridžiliidule. Sester ütles vastuses saate meeskonnale vaid, et väikesel riigil on inimestel kümme ametit, eriti poliitikutel. "Ma arvan, et ei tohi diskrimineerida organisatsioone, mille töös osalevad ka poliitikud," põhjendas ta.
Kuid katuserahade must nimekiri on pikk. Spordiselts Jõud, mille president on põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder (IRL), sai katuserahadest 170 000 eurot oma peamaja remondiks.
Pärnu maavanem Andres Metsoja (IRL) sai aga oma perefirma puhkekeskuse järve juurde väliujula ehitamiseks raha.
IRLi Jõgevamaa piirkonna juhatuse liige pälvis 6400 eurot poja saalihoki klubi jaoks.
Parlamendi suukorvistamine
Vahepeal arvati, et traditsioon on kadunud. Viimati sattus see avalikkuse ette 2006. aasta presidendivalimiste ajal, kui sellest rahast püüti ära osta valijamehi. Majanduskriisi ajal neid summasid tõepoolest enam ei eraldatud, kuid 2012. aastal ulatus katuseraha taas 7,3 miljoni euroni, tänavu aga 9,5 miljoni euroni.
Endise riigikogu liikme ja endise Reformierakonna liikme Silver Meikari sõnul valivad rahvasaadikud ise, millisele organisatsioonile või algatusele nad raha soovivad anda. "Tartust valitud erakonnakaaslastega istusime ja mõtlesime, et kuidas me mõnda Tartu objekti saaks toetada, meenutas Meikar.
Endine riigikogu liige, roheliste parteisse kuulunud Marek Strandbergi sõnul oli see tegevus sageli näiteks mõne vallamaja katuse remontimine, mille käigus rahvasaadik sai esineda kohaliku õnnistegijana. Sellest ka nimetus "katuseraha."
Meikari sõnul tähendab see seda, et riigikogu sisuliselt eelarvet ei arutagi ja katuseraha andmine on parlamendi suukorvistamine.
Ebavõrdsed alused
Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juhi Maris Jõgeva hinnangul on see praktika arusaamatu ja mõjub ebaõiglaselt. Kuigi on tänuväärne, kui rahasid eraldatakse näiteks mõnele heategevuslikule sihtasutusele, peaks selliste rahade jagamine olema alati avalik ja toimuma kindlate reeglite järgi. "Me ei tea, milliste kriteeriumite järgi nad otsustavad ja kõigil ei ole ju neile rahadele võrdset ligipääsu," nentis ta ja lisas, et nii ei saa ka rahvas hinnata, kas riigi raha on läinud õigesse kohta.
Nestor kinnitas, et praegu lähtutakse heast usust, et kõik riigikogu liikmed paigutavad raha näiteks lastele või puuetega inimestele. "Aga ma oleks väga sinisilmne, kui ma usuks, et aastate jooksul ei oleks toimunud midagi sellist, mida ei tohi heaks kiita," möönis ta.
"Ka MTÜ-de puhul võib tulla ette kokkuleppeid, et MTÜ, kellele raha eraldati, võtab järgmine kord meedias poliitiku kohta positiivsemalt sõna," viitas Meikar.
Mainimist väärib ka asjaolu, et suurema tüki lõikavad tavaliselt koalitsioonierakonnad. Sotsidel pole tuleval aastal samas suurt midagi oodata, kuna nemad korraldasid koalitsioonile ebameeldiva ööistungi. Eiki Nestor pidi möönma, et raha jagamisel arvestatakse muuhulgas "jaga ja valitse" põhimõtet.
