Kallas: võrdsus pole õiglane

Reformierakonna esimees Siim Kallas hoiatab võrdsustamisideoloogia leviku eest ja rõhutab, et see ei ole õiglane nende suhtes, kes on töökamad ja edasipüüdlikumad kui teised.

Kiire majanduskasv, samuti ka naaberriikidest kiirem areng hariduses, teaduses, kultuuris ei tule iseenesest. Selleks on vaja pingutada ning seda ei ole kõik võrdselt suutelised tegema, kirjutab Kallas Postimehes.

Reformierakond lükkab tagasi süüdistused sotsiaalprobleemide alahindamises. “Me ei alahinda neid, me oleme teinud omi ettepanekuid nende probleemide lahendamiseks. Kelle ettepanek on vanemahüvitis? Meie osa kogumispensioni süsteemi loomisel ja selle ellurakendamisel — kas see polnud küllalt märkimisväärne? Aga me võitleme selle vastu, et sotsiaalprobleemide lahendamise sildi all tegelikult mõeldakse eelkõige tulude ümberjaotamist ja võrdsustamist. Võrdsustamine ei ole õiglane, see pole õiglane nende suhtes, kes on töökamad ja edasipüüdlikumad kui teised. Võrdsustamine halvab edasiliikumise,” arvab Kallas.

Tulude võrdsustamiseks on Eestis Kallase sõnul niigi palju tehtud. “Piisab, kui meenutada näiteks viimase aja miinimumpalga tõstmist. Selles kontekstis on oluline meie poolt pakutud üksikisiku tulumaksumäära alandamine, et pakkuda võrdsustamisele mingit vastukaalu.”

Kallase sõnul oli Reformierakond õnnelik, et neil õnnestus valimiskampaanias esitada idee, mis kajastas põhimõtteliselt teistsugust lähenemist rahvastikuprobleemidele ning mis vastas just nimelt Reformierakonna nägemusele sotsiaalpoliitikast.

“See idee on kaasa toonud vihkamise esilepurskamise. Sellel vihkamisel pole midagi pistmist perepoliitikaga või noorte perede toetamise üllaste ideedega. See on võrdsustajate vihkamine. Sellepärast ongi selle poolt enamus. Kuigi — vaid kaks kolmandikku. Üks kolmandik on meie poolt ja arvestades kogu hüsteeriat, mille võrdsustajad on üles keeranud, on seda palju. See näitab, et Eestis on palju julgeid ja iseseisvalt mõtlevaid inimesi,” kirjutab Kallas.

“Võrdsustajatele ei loe mingid argumendid. Ei loe, et ka täna saab Eestis haigusabiraha ja sünnituse järel emale makstavat haigekassatoetust vastavalt varem teenitud palgale. Ei ole mingit ülem- ega alampiiri. Ei loe, et enamikus Euroopa riikides on vastavad toetused proportsionaalsed varem teenitud töötasuga. Ei loe, et vanemahüvitise eelnõu ise sisaldab teatud võrdsustamise elemente ülem- ja alampiiri kehtestamise näol. Meil loeb ainult võrdne pearaha kõigile. Ja andke seda hästi palju, kunagi ei ole piisavalt,” lisab ta.