Majandusteadlane Tallinna munitsipaalpoest: raske öelda, kuidas see täpselt toimima hakkab
Zeiger leidis, et hetkel on loodava poe kohta üpris vähe informatsiooni levinud, mistõttu ei saa üheselt väita, kas tegu on hea või halva ideega. Näiteks ei ole teada, milliselt linna eelarverealt poe rahastus tuleb. "Kas selle jaoks moodustatakse linnaasutus, kes seal kauplema hakkab? Ajakirjandusest on läbi kõlanud see, et pood makstakse kinni linnaeelarve vahendite eest," nentis Zeiger ja lisas, et 5-7% juurdehindlust siiski tehakse selleks, et katta toidukauba riknemise kulud.
"Mis selle eest linnal tegemata jääb ja kas jääb ei ole meil ka teada. Või kas tuleb see munitsipaalpoe ülalpidamine näiteks sotsiaaltoetuste eelarverealt? Kui kõik saavad sealt osta ja mingit sotsiaaltoetust vajavate inimeste püsikliendisüsteemi ei ole, siis ei ole tal samas enam sotsiaaltoetuse mekki, siis on ta kõigile, ka neile, kes toetust ei vajaks," arutles Zeiger.
Tema hinnangul on tegu ilmselt pilootprojektiga, katsetamaks, kuidas selline asi praktikas toimiks ja kas edasiarendusel võiks mõtet olla. "Kuskilt see makstakse ju kinni, see raha ei tule mujalt kui maksudest ja sihtfinantseeringutest," tõdes ta. Zeigeri arvates on kummaline see, et juurdehindlust rakendataks ainult toiduainete riknemise kao hüvitamiseks, nagu kirjutab ajakirjandus. "Aga kuidas ülejäänud kulud kaetakse, tööjõud ja kinnisvara- ning halduskulud?" küsis ta.
Vähikäigul minevikku
Zeiger tunnistas, et munitsipaalpoe loomine ei pruugi olla kõige korrektsem lähenemine teiste kauplejatega arvestades, aga kui see seadusega vastuollu ei lähe, ei saa seda kuidagi keelata. "Tekib küsimus, kui olulise osa see moodustaks meie jaekaubanduse turust. Kui ta olulist osa ei saavuta, ei kahjusta see ka teisi kauplejaid," tõdes ta.
Ta tõi välja, et tasuta transpordi sisseviimine ei muutnud ka ilmselt oluliselt inimeste valikuid eelistatud transpordiliigi osas. "Ajakirjandusest käis läbi, et see ühistranspordi tarbimise kasvuprotsent ei olnud kuigi soliidne ja selle alusel inimesed ainüksi transpordiliiki ei valinud," rääkis ta ja lisas, et samamoodi võib minna ka poega, sest pole teada, millise kaubavaliku ja kvaliteediga see pood olema hakkab.
"Maailmas on endiselt riike, kus kaubandus on riigi käes, see pole kuhugi kadunud. Aga kui Eestis erastamine üldse pihta hakkas, siis kaubandus müüdi esimesena erakätesse, et tõsta kaubanduse kvaliteeti ja hinnad turul paika läheks," meenutas Zeiger. "Nüüd tuleb vähikäik, nagu näha. Munitsipaalomand ettevõtluses tuleb Tallinnas tagasi, hullem oleks siis, kui riik ka hakkaks mingeid oma kauplusi looma," muigas ta.
