Sõjakooli kadetid rivistusid Tondipoiste mälestusmärgi juures kell 5.25 - samal kellaajal, kui mässajad sõjakooli 89 aastat tagasi ründasid. Vaatamata ootamatule rünnakule katse sõjakooli üle võtta nurjus ning kadetid lõid mässajad tagasi. Võitluse käigus langes neli õppurit - Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras, kes on sümboolselt igavesti kõrgema sõjakooli nimekirjas.
Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu rõhutas mälestusmärgi juures kõneldes, et iga kaitseväelane on tõotanud vajadusel anda Eesti kaitseks oma elu. "Oma riigi kaitsel langesid neli kadetti, kes olid andnud sarnase vande nagu meie - vajadusel ohverdada oma elu." ütles Tikerpuu kinnitades, et langenud kadetid on igavesti sõjakooli pere liikmed.
Pärast pärja asetamist monumendile viisid kadetid pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul ning panevad pärjad Raadi kalmistule Tartus, Laiusevälja kalmistule Jõgeval ja Vastseliina kalmistule Võrumaal. Tallinna linna poolt asetas monumendile pärja abilinnapea Kalle Klandorf.
Kõrgem Sõjakool mälestab rivistusega mässukatses langenud koolivendi alates 2009. aastast. Traditsiooniliselt rivistuvad kadetid endiste Tondi kasarmute juures asuva mälestusmärgi ees. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.
Detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramiskatse Eestis 1. detsembril 1924. Kommunistide eesmärgiks oli hõivata Eesti pealinna olulisemad riigiasutused ja sõjaväeosad ning haarata seejärel võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid ründasid.
