Priit Hõbemägi: Kas kapitalism variseb kokku?
Kui kapitalism jätkab praegusel hoolimatul viisil kasumi teenimist, siis pole sellel enam pikka pidu, arvavad uue globaalse liikumise B Corps liikmed.
„Kapitalismi kriitika on üha laiemat kõlapinda leidmas USA ja Euroopa suurettevõtete tippjuhtide, investorite ja ärikoolide professorite seas. Nad loodavad muuta kapitalismi praegust toimimist ja luua "jätkusuutlikum" kapitalistlik süsteem", kirjutas ajakiri The Atlantic. Artikkel jäi mind painama, sest ettevõtluse ja ühiskonna vahel tekkinud pinge on tuntav ka Eestis.
Lühidalt on asi selles, et ühiskond tervikuna hakkab aru saama, et kapitalistlik süsteem iseenesest on üsna ebafunktsionaalne, nagu väljendas mõtet Marcell Palazzi, üks B Corpsi liikumise juhte Euroopas. "Oleme loonud majanduse ja korporatsioonid, mis on mitmel moel muutunud ebaeetiliseks. Üks võimalus on minna tänavatele (meelt avaldama) nagu Occpy Wall Street tegi. Teine võimalus on B Corps."
B Corps ühendab ettevõtteid ja isikuid, kes annavad endale aru, et ettevõtlus ei eksisteeri ühiskonnast eraldi ja vaid kasumi nimel, vaid et ettevõtlus peab nii moraalses kui muus vormis ühiskonnaga tõsiselt arvestama.
Tõsi, juba praegugi on moodne toetada Fair Trade'i või mõnda muud samalaadset võrdsust vahendavat süsteemi, mis mõjub brändile hästi. B Corps, kuhu kuulub juba ligi 900 erinevat ettevõtet, seab oma sihiku veel kaugemale.
McKinsey globaalne tegevjuht Dominic Barton on üks kapitalismi kriitikuid: "Isegi 150 aastat tagasi oli kapitalism rohkem ühiskonda kaasav, selles oli rohkem sotsiaalset vastutust." Tänapäeval kahaneb ühiskonna usaldus äritegevuse vastu üha enam ja enam. "Kapitalistlik süsteem ei tundu enam olevat ei õiglane ega kaasav. See ei toeta ühiskonda laiemalt."
Goldman Sachs Asset Managementi endine tippjuht David Blood juhib tähelepanu sotsiaalsele ebavõrdsusele: "Mõned ütlevad, et sotsiaalne ebavõrdsus pole oluline. Mina nii ei arva. Me loome olukorda, kus ainult eliit võib olla edukas - ja see ei ole enam jätkusuutlik."
Mõlemad mehed, kirjutab "The Atlantic", kardavad, et kui kapitalism enam keskklassile midagi ei anna, siis valib keskklass selle tulemusena kapitalismi asemel mõne teise tee. Äritegemisel peab olema ühiskonna heakskiit ja ilma muudatusteta võib heakskiit kaduda.
DuPont Mercki endine president Kurt Landgraf arvab, et kui kapitalistid ise ei suuda kapitalismi majanduslikku kurssi muuta, siis inimesed asuvad toetama radikaalseid lahendusi, millele võivad järgneda sotsiaalsed rahutused. Isegi tippkorporatsioonide juhid pidavat tajuma oma tegevuse ebaeetilisust - Landgrafi sõnul püüavad nad lühikeses perspektiivis ettevõttest võimalikult suurt kasumit välja pigistada ja lahkuvad enne, kui kõik kokku variseb.
"Jätkusuutlikud" kapitalistid kinnitavad, et palju mõttekam on teenida raha pikaajalises perspektiivis. On olemas isegi tõendeid, et ettevõtted, mis vaatavad kvartalikasumist kaugemale ja teevad lisapingutusi, et kohelda töötajaid kui asjaosalisi, peavad kriisidele paremini vastu ja teenivad suuremaid pikaajalisi kasumeid.
Kas see tundub silmakirjalik? Mõneti jah, sest mõtete taga ühiskonna suuremast kaasamisest ja kapitalismi jätkusuutlikkusest on kindlasti eliidi hirm kaotada oma positsioonid ja vaadata tundmatusse, ohtlikku tulevikku.
Teisest küljest demonstreeris kahekümnes sajand inimkonnale seda, kuidas suurejoonelised utoopiad muutusid veresaunaks ja vangilaagriteks, jättes inimesed ilma nii materiaalsetest hüvedest kui ka vabadusest ja inimväärikusest.
Selle pealtnägemine õhutas ka pärastsõjaaegseid kapitaliste tegema tihedat koostööd ühiskonnaga, et nendi endiga samamoodi ei juhtuks, nagu kaugel raudse eesriide taga. Nüüd ei paku kommunismitont enam kapitalismile vastukaalu ning kapitalismi ühiskonnast mitte hooliv areng võib kaasa tuua murdepunkti ühiskonna ja äritegevuse suhetes.
