Riia tragöödia uurimisraport: õnnetuse põhjustas nõutust kuni neli korda nõrgem tõmbeühenduse konstruktsioon
Kaljase sõnul on tema uurimisraport sõltumatu, erapooletu ja avalik. "Raport ei võta seisukohta, kes õnnetuse põhjustasid, küll aga leidub raportist resoluutne joon õnnetuse tehniliste põhjuste osas," ütles Kaljas Delfile.
Kaljas jõudis raportis järeldusele, et õnnetuse põhjustas ebaadekvaatne tõmbeühenduse konstruktsioon, mis oli tegelikust nõutud tugevusest 2,85 kuni 4,26 korda nõrgem, sõltuvalt täpsetest kokkulepetest tellija ja konstruktori vahel.
"Projektdokumentatsioon ei jälginud üldiselt heaks tavaks saanud reegleid," lisas Kaljas. "Ettenähtud koormused olid kaootiliselt ja mittestandardselt esitatud erinevates vastuolulistes dokumentides, millest omakorda võis olla tingitud ebaadekvaatne tehniline kooskõlastamine."
Inseneri hinnangul oleks sõltumata täpsetest konstruktsioonile esitatavatest nõuetest, selle klassi projekti juures mõistlik nõuda seda, et vastutavad konstruktorid suure ebaproportsiooni poltühenduse ja kinnitatava tala vahel oleksid esimese kontrolli tagasi lükanud. "Selle kohatu lahenduse märkamiseks ei ole vaja arvutit," lausus Kaljas.
Samas leidis insener, et ühenduse tugevus reaalsuses vastas projekteerimisel saadavatele tugevusarvutustele.
"Poltühenduse tegelik tugevus oleks võinud olla 30 protsenti suurem, juhul kui oleks projektiks kasutatud adekvaatseid mutreid," ütles Kaljsas ja täpsustas, et DIN 934 mutreid ei tohiks kasutada EN normidega üheskoos, ilma et nende omavahelist sobivust kontrollitaks.
Kaljase laborikatsetused näitasid, et DIN 934 mutrid murdusid keermetest ja tegid poltühendusest haprama ja nõrgema kui see oleks võinud olla.
Tehniline raporti lisa toob välja ka kultuurilised aspektid modernsel projekteerimise ajastul. "Ajastul mil arvuteid kummardatakse nagu kuldvasikaid Moosese ajal ja insenerid on redutseeritud robotiteks, kes arve sisestavad, on räiged vead tehnilises planeeringus üha sagenevad ja ägenevad õnnetused paratamatu asjade kulg," oli Kaljas kriitiline.
Raporti lisast selgub, millises olukorras meie ühiskondlikud ja privaatsed hooned ning konstruktsioonid tegelikult on ning milline on projekteerimise köögipool nende keeruliste asjade lahendamisel.
Kaljas on raportile lisanud ülevaate õnnetuste ja äparduste ajaloost. "Kõikide õnnetuste ühine tegija on disain, millele piisavalt tähelepanu ei suudeta pöörata," leidis ta. "Disaini nüansid maksavad kõige vähem reaalsuses, ometi on nende mõju konstruktsioonidele mitmekordne."
Projekteerimise ja konstrueerimise vigu on Kaljas leidnud pea kogu Euroopast. Teatraalseim õnnetus, mille Kaljase sõnul tingis arvuti, juhtus 1991. aastal Norras Sleipner A naftaplatvormiga ja kus rahalised kaotused ulatusid miljardisse.
Lisas on insener toodud välja laiemalt levinud konstruktsioonilised vead ühiskondlikes hoonetes ja julgustab neid vigu avalikult ära tundma, tunnistama ja parandama.
21. novembri varises sisse Riia Zolitūde linnaosa Maxima kaupluse katus. Tragöödias hukkus 54 inimest.
