Inimõiguste instituudi teatel kinnitavad seda nii elanikkonna küsitlusel saadud andmed kui ka ekspertide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide poolt antud hinnangud.

"Elanikkonna küsitluses osalenutest 91 protsenti leidis, et Eestis ei ole usuvabaduse tagamisega probleeme. 92 protsenti vastanute puhul usuvabadust rikutud ei ole," ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart.

Reivart lisas, et oma usulisi veendumusi on pidanud varjama neli protsenti elanikest ja selliseid juhuseid on sagedamini ette tulnud noortel.

Usundiõpetust pooldab 68 protsenti

Sarnaselt varem samal teemal läbiviidud uuringutega arvas 68 protsenti vastanutest, et ülevaade maailma usunditest peaks sisalduma üldhariduse kooliprogrammis.

64 protsenti küsitletutest nõustus väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused, kuid samal ajal leidis 54 protsenti, et Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest.

"See tulemus näitab, et hoolimata suhtelisest usuleigusest soovitakse siiski traditsioonide püsimist, mis seob meid euroopaliku kultuuriruumiga," märkis Reivart.

Usuvabaduse olukorrale Eestis ei ole etteheiteid

"Rahvusvahelistel organisatsioonidel ei ole olnud etteheiteid usuvabaduse olukorrale Eestis," tõi aruannet tutvustades esile Inimõiguste Instituudi juhatuse liige Erik Salumäe.

Samuti nähtub USA uuringukeskuse Pew Research Center 2013. aasta raportist, mis tehti kõigi maailma riikide kohta, et Eesti on nende riikide seas, kus usulisele tegevusele kehtib väga vähe piiranguid.

Uuringu kokkuvõttes leitakse, et edaspidi on põhjust süvendatumalt tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmisega religiooni ja usuvabadusega seotud küsimustes, kasutades selleks nii haridussüsteemi kui meedia võimalusi.

Uuring koosneb neljast osast: elanikkonna uuringust, intervjuudest ekspertidega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide hinnangust usuvabaduse olukorrale Eestis ning ettepanekutest ja soovitustest riigiasutustele.

Uuringu aruannet tutvustati teisipäeval Tallinnas toimuval rahvusvahelisel inimõiguste aastakonverentsil.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena