Alatalu: Ansipi Kõrgõzstani-visiidi taga on kogu Euroopa huvid

Poliitiku ja õppejõu Toomas Alatalu hinnangul on peaminister Andrus Ansipi tänase Kõrgõzstani sõidu peamine põhjus vajadus suurendada Euroopa kohalolekut Kesk-Aasias regioonis.

Keskmisele eestlasele ei ütle Kõrgõzstani riik suurt midagi, kuid peaminister Andrus Ansip valmistub esmakordselt sinna sõitma. Mis on selle huvi põhjuseks, uuris Delfi ajaloolaselt ja poliitikult Toomas Alatalult.

Mitte ainult Kõrgõzstan, vaid ka teised Kesk-Aasia riigid - Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kasahstan - on maailma poliitikas järjest tähtsamaks muutumas, seletas Alatalu.

Euroopa liidule on Kesk-Aasiale lähenemine järgmine samm idapartnerlusprogrammis, mille raames suheldakse praegu Ukraina, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani, Armeenia ja Valgevenega. „Selle piirkonna väärtust on juba varem märgatud nii Moskvas, Hiinas kui Jaapanis, nii et selline hilisem sisenemine ei ole kerge,“ möönis Alatalu.

Eestil tähtis roll

Võti Kesk-Aasiasse võib Alatalu sõnul peituda just Balti riikides. „Euroliit on juba mõnda aega päri sellega, et selle regiooni riikidele saab olla eeskujuks nende endiste saatusekaaslaste edulugu,“ vihjas Alatalu Nõukogude liidule. „Me oleme neile ikkagi omad, nad usaldavad rohkem baltlasi kui näiteks poolakaid või ungarlasi,“ ütles ta.

Lisaks sellele on kirgiisidel Eestiga erilised seosed. „Olime kaks rahvast Nõukogude liidus, kellel oli oma eepos, meil „Kalevipoeg,“ neil „Manas,“ mille lühivariant äsja eesti keeles ilmus. Ja 1990ndate algul olid sealsed liidrid radikaalselt meelestatud ja orienteeriusid avalikult Eesti kogemusele. Nii üllatati 1993 maailma oma raha – somi – kasutuselevõtuga,“ meenutas Alatalu.

Nagu ikka, tahab Eesti suure tõenäosusega Kõrgõzstanile e-riigi lahendusi tutvustada. Eelmisel Kesk-Aasia visiidil, mis leidis aset tänavu maikuus, tutvustas Ansip e-riiki ka Tadžikistanis ja avaldas lootust, et interneti levik aitab riigi arengule kaasa – hetkel kasutab seal internetti vaid 13% elanikkonnast.

Kõrgõzstanil on maailmale pakkuda ka väärtuslikke loodusressursse. „Kõrgõzstan pakub maailmale suurt osa erinevatest maametallidest - kulda, elavhõbedat, maagaasi, uraani,“ ütles Alatalu.

Väärtused ja pragmatism

Kõrgõzstan ei ole kuigi stabiilne riik. Viimase kümnendi jooksul on riigis toimunud kaks revolutsiooni – 2005. ja 2010. aastal. „Mõlemast tuldi välja valimiste korraldamisega, ent neist viimase võitnud koalitsioon panustab selgelt suhete laiendamisele Venemaaga.
Ühendriikidel paluti Manasis asuvast lennubaasist lahkuda,“ rääkis Alatalu. „Tänase seisuga on Kõrgõzstan ka ametlik kandidaat liitumaks Moskva pakutud tolliliidu ja Euraasia liiduga,“ lisas ta.

Kuigi 2011. aastal vastu võetud uue põhiseaduse kohaselt on Kõrgõzstan parlamentaarne vabariik, valitseb riigis ärev olukord. „Valitsusel on konfliktid kullakaevanduste välisomanikega, töötajate streigid, lisaks kirgiiside-usbekkide konfliktid,“ loetles Alatalu.

“Kõrgõzstani Vene kasuks muutunud välispoliitika võib tõstatada küsimuse Eesti peaministri sõidu mõttekusest, ent ei maksa unustada, et viimasel idapartnerluse tippkohtumisel oli kohal ka Armeenia, ehkki too riik on otsustanud ühineda tolliliiduga. Teisisõnu – on leitud, et endisest Nõukogude liidu ruumis tuleb kõigi, eriti võtmekohtades asuvate riikidega suhelda,“ seletas Alatalu.

Seetõttu prioritiseerivad ka lääne jõud pigem suhete üleval hoidmist kui riikide manitsemist stabiilsema ja demokraatlikuma korra kehtestamiseks. Samasugust tendentsi võis täheldada ka Ukraina puhul, kui lääs püüdis Tõmõšenko vabastamise osas resoluutne olla, kuid ajapikku leebus, selgitas Alatalu.

Euroopa olgu esindatud

„On oluline, et Euroopa oleks tervikuna täna esindatud kõigis neis riikides, mis on läbi ajaloo olnud Vene mõju all, eriti siis, kui rahvas ise on läänest huvitatud, nagu ta on seda praegu Ukrainas,“ nentis Alatalu. „Euroopa füüsiline kohalolek annab inimestele kõikjal julgust demokraatia edendamiseks ja reformide läbiviimiseks,“ arvas ta.

Kas Eesti ja Euroopa lähenemine Kõrgõzstanile ja Kesk-Aasiale toob kaasa ka sanktsioonid Venemaa poolt, kes ei ole kunagi olnud õnnelik selle üle, kui lääs püüab tema mõjusfääri tungida? „Pigem mitte, vähemalt meie poolt vaadatuna, oleme siiski väikesed ja näitame, kuidas ajaga kaasas või isegi sellest ees käia,“ leidis Alatalu. „Ega’s ainult Ansip tegutse Kesk-Aasias – president Ilves on näiteks mitu korda kohtunud küllalt suletud Türkmenistani riigipeaga ja talle eestlaste kogemusi jaganud,“ märkis ta.

Ansipi esimene visiit

Täna pärastlõunal, pärast kohtumist Soome peaministri Jyrki Kataineniga sõidab peaminister Andrus Ansip koos äridelegatsiooniga Kõrgõzstani, et arendada kahe riigi koostöövõimalusi ja majandussuhteid.

Kõrgõzstani visiidi eesmärk on arendada Eesti ja Kõrgõzstani vahelisi suhteid ning koostööd nii ettevõtluses kui ka Eesti avaliku sektori kogemuste vahendamiseks. Samuti on visiidi eesmärk kinnitada Kõrgõzstanile nii Eesti kui ka Euroopa liidu jätkuvat toetust regiooni arengule.

Peaminister kohtub visiidi käigus oma sealse kolleegi Žantoro Satõbaldijevi ja president Almazbek Atambajeviga. Samuti on kavas kohtumine parlamendi esimehe Ašõlbek Žeenbeekoviga.

Peaministriga on kaasas äridelegatsioon, et aidata kaasa suhete arenemisele ettevõtete tasemel. Senised majandussuhted on olnud tagasihoidlikud, Kõrgõzstan on meie kaubavahetuse partnerite seas 63. kohal. Kõrgõzstan on väljendanud huvi koostööks turismi, põllumajanduse ja tekstiilitööstuse valdkonnas. Eesti senised peamised ekspordiartiklid on olnud puit, transpordivahendid ja keemiatooted.

Visiidi käigus on kavas ka majandusteemaline ümarlaud kohalike ettevõtjatega.

Peaministri äridelegatsiooni kuuluvad Kaubandus- ja Tööstuskoja ettepanekul Defendec OÜ tegevjuht Jaanus Tamm, FEMW OÜ juhatuse esimees Karl Kivi, ASi Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil, Incaso/Arco Vara/luteCredit Europe nõukogu esimees Allar Niinepuu, ASi Repo Vabrikud müügiosakonna juhataja Karin Reinaste-Parve ja Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja rahvusvaheliste suhete koordinaator Liis Lehesalu.

Visiidi käigus on kavas avada ka esimene Eesti aukonsulaat Kõrgõzstani pealinnas Biškekis. Eesti aukonsuliks Kõrgõzstanis saab Viktor Kryltsov.

Andrus Ansip on peaministrina käinud Kesk-Aasia riikidest Kasahstanis (2009, 2012), Usbekistanis (2010), Türkmenistanis (2011) ja Tadžikistanis (2013).

Peaminister naaseb Eestisse laupäeval, 14. detsembril.