RMK juht võimalikest koondamistest: tehnoloogia arengut ei saa kuidagi eirata
Ligi 800 töötajaga Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Aigar Kallas leiab, et iga juhi ülesanne on leida viise, kuidas juhitava asutuse/ettevõtte tööd ökonoomsemalt korraldada.
"Seetõttu tuleb ka maksu- ja tolliametis toimunud muudatust igati tunnustada. Oluline on aga kindlasti see, et ametile pandud ülesanded endiselt täidetud saaksid ja pakutava teenuse kvaliteet ei kannataks," ütles Kallas Delfile.
14 aastaga langes töötajate arv 3300 võrra
RMK juht tõi välja, et asutus alustas 1999. aastal 4000 inimesega, kelledest täna on järel 739 ning asutuse viimane suurem ümberkorraldus toimus 2008. aastal, vahetult enne majanduslangust, kui metsamajandustööde korraldajate, raamatupidajate ning mitmete teiste ametikohtade koondamise tulemusel vähenes personal ca 300 inimese võrra.
"Järgnevatel aastatel oleme püüdnud pigem tööde mahtusid suurendada, kui inimeste arvu vähendada. Näiteks on raiemaht riigimetsas sellel perioodil suurenenud poolteist korda, metsa istutame kaks korda rohkem," ütles Kallas.
Samas on RMK juhi sõnul tööviljakuse kasv paratamatult kaasa toonud ka töötajate arvu edasise vähendamise ning näiteks käesoleval aastal on RMK loobunud 30-st metsa hindamise alal tegutsenud töötajast, lisaks on toimunud muid muudatusi, nii et aasta alguse enam kui 800-st töötajast on tänaseks kuupäevaks järel 739.
"Täna ei ole RMK-l plaanis tegevuse ümberkorraldusi, mille tulemuseks võiks ametikohtade koondamine olla. Aga tehnoloogia arengut ei saa kuidagi eirata, mistõttu on võib eeldada muudatusi järgmise 3-5 aasta perspektiivis kindlasti," leiab Kallas.
EAS koondas tänavu 16 töötajat
Kui RMK personalimuudatused jäävad peamiselt aastatetagusesse aega, siis ligi 300 töötajaga Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) suurem struktuurne muudatus leidis aset selle aasta alguses kui, korraldati ümber lõviosa oma inimeste tööst. EASi juhatuse esimehe Taavi Lauri sõnul oli põhjuseks senisest tootekesksest struktuurist tõhusama kliendikeskse ülesehituse ja töökorralduse kasutusele võtmine.
Nimetatud muutus puudutas Lauri sõnul suuremat osa töötajatest ja aitas töökorraldust efektiivsemaks muuta.
"Muutusega seoses koondati 16 ametikohta. EASi keskmine töötajate arv tänavu on 273, võrdluseks olgu toodud, et koosseisus on meil 288 ametikohta (2012. aastal võrdlusena 305) ning uus töökorraldus võimaldab meil toime tulla väiksema meeskonnaga," lisas Laur.
Kuna suuremad muudatused toimusid EASis 2013. aasta jooksul, siis 2014. aastal asutus samas suurusjärgus töötajate vähenemist ei planeeri.
Säästmiseks osa kohti täitmata
Asutuse tegevusplaani ning struktuuri ja koosseisu vaatab kord aastas üle ka umbes 300 töötajaga Maa-amet. Seda tehakse tavaliselt üks kord aastas aasta alguses, so pärast riigieelarve vastuvõtmist ning ameti juhataja asetäitja Raivo Vallner ütles Delfile, et sama on kavas teha ka järgmisel aastal.
"Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus on kindlasti olulised ka maa-ameti tegevuses. Selle saavutamiseks ja hoidmiseks oleme ameti ülesandeid, töökorraldust ja ka struktuuri ning koosseisu aeg-ajalt üle vaadanud ja teinud selles vajalikke muudatusi. Samuti oleme säästlikkust silmas pidades teatud juhtudel jätnud teenistuskohti täitmata," ütles Vallner Delfile ja lisas, et täna töötab maa-ametis kokku 190 ametnikku ja 100 töötajat.
Hiljuti tuli avalikuks, et mullu viidi maksuametis läbi üks viimaste aastate suurim koondamiste laine - töö kaotas ligi veerand tuhat teenistujat.
Eesti ühe suurima avaliku ameti ehk maanteeameti juht Aivo Adamasoni sõnul võib ka neil seoses muudatustega tekkida küsimus mõningate ametnike täiemahulises rakendamises.
