Õhu puhastamiseks tahan ma öelda, et ma ei avalda oma isikut, sest ei taha tähelepanu oma isikule, vaid oma sõnadele. Õhu puhastamiseks tahan ma ka öelda, et ma pole enda arvates luuser ning nagu pealkirja, muudeti ka mu arvamust. Ma ei käi tööl, kuid ma pole ametlik töötu. Ma olen 20-aastane vaba inimene, kelle hobid, üllatus-üllatus, on tasuvad.

Ma usun, et mul on võimalus ja ka vastutus muuta see maailm paremaks kohaks. Ma lihtsalt pole leidnud veel kõige paremat viisi selleks. Ma pole küll rikkaliku kogemustepagasiga, kuid ma loen ja näen piisavalt mõistmaks, et selles ühiskonnas on paljud asjad väga mäda. Kas keegi julgeb vastupidist väita?

Mul on hea meel näha, et mu esimene kiri sai nõnda palju tähelepanu ja hulga erinevaid arvamusi. Mul on veelgi parem meel näha, et mõned inimesed said kirjast ka aru ja viitsisid lugeda selle lõpuni, et jõuda minu sõnumini. Kuna paljud inimesed tahtsid mind verbaalselt läbi peksta, siis on see minu jaoks tõend sellest, et nad ei suuda elada oma elu nii, et nad oleksid rahul ja peavad valama oma kibestumuse ja negatiivsuse julge märtri peale.

Kuid tegelikult ei muutunud nende jaoks midagi, sest nad lihtsalt ei ole võimelised mõistma teisi inimesi ega ole valmis neid aktsepteerima. See ongi minu arvates meie ühiskonna üks suurimaid probleeme - nukrad ületöötanud inimesed on on täis negatiivsust, õelust ja sallimatust. Ning nad on enamuses, siis saavad nad vähemuse( ja ka enda) jaoks teha elu täielikuks põrguks -- sest teisi kiruda ja "maa peale tuua" on lihtsam, kui mõelda selle peale miks ta ise nii õnnetu on. Kui siia lisada veel suur ego, siis ongi valminud üks vihane netikommentaator. 

Selle asemel, et teisi virtuaalse poriga loopida, võiks vihane kommentaator minna jalutama, lugeda raamatut või hoopis õpetada oma pojale malet või tütrele tõelisi väärtushinnanguid (ma ei mõtle Hollywoodi võltsväärtusi!). Kuid ei, kommentaatorile meeldib ikkagi rohkem sõnasõda mängida ning varsti on saanud ka tema lastest anonüümsed netikommentaatorid, kes sünnitavad siia maailma veelgi rohkem kurjust ja negatiivsust ning kes keskenduvad rohkem teiste mahategemisele, kui enda elu kvaliteetsemaks muutmisele.

Kallid lugejad, palun valgustage mind, miks kaalub ahnus üles inimlikud väärtused ning miks "s**tutakse üksteise hinge" paberilipaka nimega raha pärast. Miks ei suuda inimesed kui kõige intelligentsemad loomad elada rahus? Miks me reostame nii vastutustundetult planeeti, kus me ise elame? Miks me kasutame endiselt iganenud tehnoloogiaid eelmisest sajandist, kui on olemas uued ja paremad viisid asjade tegemiseks? Miks me räägime nii vähe asjadest, millest tegelikult rääkima peaks?

Kui tunned end puudutatuna, vihane netikommentaator, siis võid vabalt võtta mind oma viha objektiks ning poriga üle kallata. Meie mõlema õnneks rabelen ma ennast selle hunniku alt välja, tugevama kui varem. Ma tean, mille nimel ma võitlen ja ma ei anna alla!

NB! Üsna pea olen ma ühiskonna silmis respekteeritud maksumaksja, aga sina oled ikkagi üks õnnetu ja vihane netikommentaator!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena