DELFI VIDEO JA FOTOD: Tallinna volikogu menetleb järgmise aasta eelarvet, ööistung jääb ilmselt ära
Tallinna linnavolikogu kogunes täna kell 16 erakorralisele istungile, et veel enne jõule vastu võtta linna järgmise aasta eelarve. Istung võib küll kesta kaua, kuid ööistungit sellest ilmselt ei kujune.
Istungi alguses külastas volikogu jõuluvana, kuid siis asuti ka eelarve üle aru pidama.
Tallinna sotsid soovisid korraldada linnaeelarve lugemisel ööistungi, kuid nende esitatud 666 muudatusettepanekut koondati teemade kaupa kokku.
Toivo Tootsen keskfraktsioonist selgitas, et sotsiaaldemokraatide ettepanekud ei olnud majanduslikult põhjendatud ning neil puudusid ka katteallikad.
Tootseni sõnul vaadati kõik sotside ettepanekud läbi ja koondati samasisulised ettepanekud ühte - kõik ettepanekud, mis puudutasid tänavaid, koondati üheks. Volikogule läbivaatamiseks jäi kokku 72 ettepanekut.
Erinevalt riigikogust ei saa volikogus võtta kümneminutilisi vaheaegu enne iga muudatusettepaneku hääletust. Vaheaja pikkuse määrab volikogu esimees.
Sotsid ise põhjendasid, et sadade muudatusettepanekute esitamise eesmärk oli juhtida tähelepanu eelarve puudustele eelkõige laste ja noorte sporditegevuse ning huvihariduse rahastamisel.
Jaak Juske sotside fraktsioonist kinnitas, et kindlasti kavatsevad sotsid sõna võtta ja isegi siis kui otseselt venitama ei hakata, on tänase istungi päevakorras eelarve teine ja kolmas lugemine, mis tähendab, et istung kujuneb pikaks.
Juske märkis, et ajaloo pikim volikogu istung on seni kestnud kella neljast õhtul poole viieni hommikul. Tänase istungi lõpuaega ei soovinud ta prognoosida.
Järgmiseks aastaks on kavandatud Tallinna eelarve kogumahuks 501 336 900 eurot, mida on kolme protsendi võrra rohkem kui käesolevaks aastaks koostatud linna eelarve puhul.
Tulude üldmahuks prognoositud ligi 460 miljonist eurost moodustavad maksutulud 68,7 protsenti, millest omakorda peamine on üksikisiku tulumaks kogusummas 279,87 miljonit eurot, mida on võrreldes 2013. aasta täpsustatud eelarvega 7,8 protsenti rohkem. Prognoositava laekumise suurenemise põhjusteks on keskmise palga ning linna elanikkonna kasv.
Maamaksutulu on eelarvesse kavandatud 27,9 miljonit ning linnaasutuste kaupade ja teenuste müügitulu üle 55,3 miljoni euro. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadakse sihtotstarbelisi toetusi kogusummas 77 miljonit eurot.
Võrreldes 2013. aastaga väheneb linna eelarvetuludes kõige enam välisrahastuse osakaal, sest Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2014-2020 vahenditest on võimalik struktuuritoetusi taotleda alles järgmisel aastal. Linnaasutuste omatulud moodustavad 2014. aastal 11,9% eelarvetuludest. Linnavara müügist on plaanis teenida 3 miljonit ning dividenditulu linna osalusega aktsiaseltsidelt 5,68 miljonit eurot.
Investeeringute planeerimisel on esikohale seatud haridus, teehoid ja sport. Linnapea Edgar Savisaar rõhutas, et eelarvesse on kavandatud lasteaiaõpetajate, spordi- ja kultuuriasutuste töötajate palgatõus, sotsiaalsete töökohtade projekti jätkamine, lasteaedade ja koolide renoveerimine ning arvutipargi uuendamine, õpilasmaleva suurendamine ning koolilõuna linnapoolse toetuse suurendamine poole võrra.
Tee-ehituseks ja kapitaalremondiks on eelarve eelnõus ligikaudu sama palju kui tänavu ehk 25 miljonit eurot, ja seda hoolimata välisrahastuse osakaalu vähenemisele 88 protsendile.
