Tingimusteta põhisissetulek kodanikuõiguseks?
Perevägivalla ohver võtab lapsed ja lahkub vägivallatseja juurest. Peksev käsi ei ole enam toitev käsi. Aus töötu ei ela enam närusemalt kui kriminaalkaristust kandev kurjategija. Sandikopikad lastetoetuse nime all on unustatud. Sotsiaaltoetustega seotud osa avalikest teenustest muutub mõttetuks. Vaeste häältele toetunud erakond on ahastuses – pole enam kedagi, keda kartulite ja kommirahaga peibutada.
Umbes niisugust mõju, ja mitte ainult, võiks avaldada tingimusteta põhisissetulek, mis kataks inimese põhivajadused. Seda eelkõige nn sundkulutuste osas, sõltumata sellest, kas ta teeb palgatööd, on ettevõtja, töötu või pensioniealine. Selle sissetuleku saamiseks ei peaks keegi kellelegi midagi tõestama. Senine "vajaduspõhine" sotsiaalse kaitse süsteem, mida peetakse inimest mõnitavaks, vahetataks välja sõltuvussuhetest vabastava sotsiaalse kaitse vastu.
Euroopas kogutakse toetusavaldusi selleks, et Euroopa Komisjon idee põhjalikult läbi vaataks. Seega ei kohusta meie allkirjad midagi kehtestama, vaid otsima eelkõige vastust, kas üldse ja kui, siis kuidas tingimusteta põhisissetuleku ideed Euroopas rakendada saab.
14. jaanuariks on vaja miljon toetusallkirja ja seda nii, et vähemalt seitse riiki saaks neid kokku oma miinimummäära jagu. Praeguse seisuga on interneti teel kogutud 184 825 toetusallkirja, sealhulgas 1622 allkirja Eestist, mille miinimummäär on 4500. Jäänud on vaid kaks nädalat. Elame-näeme.
Vastutustundlik algatus ehk "üheksa korda mõõda"
Oleks olnud ilmselgelt ebamõistlik nõuda kohe tingimusteta põhisissetuleku kehtestamist, konkreetset summat või elluviimismeetodit välja pakkudes. Esiteks pole taolist sotsiaalse kaitse vormi varem kusagil ametlikult rakendatud, piirdutud on pelgalt katsetega. Teiseks on Euroopa Liidus 28 erinevat liikmesriiki äärmusteni erineva elatustasemega.
Uuringutest, millest saadud kogemusi saab Euroopa Komisjon arvestada, on vast tuntuim Kanada 1970ndate aastate projekt MINCOME, mis hõlmas tervikuna üht väikelinna. Terviklikke kokkuvõtteid pole tehtud, kuid samas on uuritud mõningaid sel ajal toimunud rahvastikuprotsesse. Nii väidavadki targad allikad, et MINCOME mõjutas positiivselt eelkõige noorte õppeedukust ning inimeste tervist, mõjutamata samas oluliselt inimeste töökäitumist või loomulikku iivet, kuigi laste sünnitamise edasilükkamine vähenes samuti.
Muide, töötajate terviseprobleemidele on viidanud ka Saksa ettevõtja Götz Werner, üks häälekamaid põhisissetuleku pooldajaid Euroopas. Professor Götz Werner on ettevõtte dm-drogerie markt asutaja ja kaasomanik ning Karlsruhe Tehnoloogiainstituudi ettevõtluse õppejõud. Tema sõnul vajab inimene tänapäeva urbaniseerunud ühiskonnas põhisissetulekut sarnaselt sissehingatavale õhule või joogiveele.
Töötamine ainult raha pärast ei vii ühiskonda edasi
"Täna ei ole enamikul töövõtjatest töökohta, vaid nad elavad õnnetus olukorras, omades ainult sissetuleku-kohta. Nad tegeleksid ammugi millegi muuga, kui saaksid seda endale rahaliselt lubada. Sellega kaasnevad tihti psüühilised häired, depressioonid, lühidalt: puudulik eluväärikus. Seda saaks garanteeritud põhisissetulekuga vältida," arvab professor Werner ühes intervjuus.
Mis aga kanadalastesse puutub, siis nemad väljendasid sel sügisel ootamatult tugevat toetust universaalse põhisissetuleku ideele, üllatades eelkõige poliitikuid, kes uskusid siiani, et see toetus on olematu ning vältisid mistahes sõnavõtte sel teemal.
Pierre Elliott Trudeau Sihtasutuse ja Concordia Ülikooli avaliku arvamuse uuringust selgus, et toetajaid on 46% ning vastaseid 42%. Nagu on kirjas 31. oktoobril tehtud kokkuvõttes, oli täielikult põhisissetuleku poolt 19% ja pigem poolt 27%, täielikult vastu 25% ja pigem vastu 17%. Ülejäänud kas vastasid, et oleneb rakendamise viisist, või polnud neil üldse seisukohta.
Selge on see, et tingimusteta põhisissetuleku kehtestamisele Euroopa Liidu liikmesmaades eelneb tohutult tööd ja pilootuuringuid. Seni saame aga piirduda vaid oma ettekujutusega põhisissetuleku eeldatavast mõjust. Olgem ausad: ilma selle ettekujutuseta poleks ka algatust ennast.
Keegi ei söö kellegi peost – palgaorjus ja vaesumishirm minevikku
Kindlasti on õigus sellel poliitikul, kes ütles erakirjavahetuses, et põhisissetulek tähendaks sisuliselt üleüldist paradigmamuutust. Teisisõnu – muutust mõtteviisis, muutust selles, kuidas me asju nimetame ja hindame ning kuidas asjad toimivad. Sestap tuleb kodanikualgatuses näha ka püüdu asjast rääkimise teel hirmudest üle saada.
Töötajal kaoks vajadus "nööri mööda" kõndida. Teda võib sundida lahkuma, kuid vaesusesse ja isolatsiooni ei ole teda lihtsalt võimalik tõugata. Pehme maandumine. Seetõttu ühtlasi: hüvasti, lahkumishüvitised? Ajend oleks ju loogiline.
Lapsed näevad rohkem oma vanemaid, kes ei pea nende heaolu nimel end enam lisatööga läbi põletama. Perevägivalla ohvrit ei sunni ükski "majanduslik hoob" jääma vägivaldsesse suhtesse.
Ja ärgem unustagem loovisikuid, kes võivad vajada pikemaid loomingule keskendumise perioode. Nad saavad siis seda teha, ilma et peaksid eraldi toetust taotlema ning tülitama selleks loomeliitusid või kultuuriministeeriumi. Teatud paragrahve loovisikute ja loomeliitude seaduses poleks põhisissetuleku tõttu enam kellelegi vaja.
Kodanikuõigus või lausa inimõigus?
Sellesse küsimusse tuleks tõepoolest tõsiselt suhtuda ja seda vähemalt ühel põhjusel. Vaevalt, et kedagi meist vaimustaks mõte põhisissetulekust kui immigratsioonimagnetist. Euroopa Liidu aluslepingud keelavad diskrimineerimist kodakondsuse alusel, kuid siiski ei välista ka teatud piiranguid ja kodakondsuspoliitika on liikmesriikide siseasi. Nii võib oletada, et teatud tingimustel võiks põhisissetulek kujuneda paljude Eesti elanike jaoks eesti keele õppimise ja kodakondsuse taotlemise stiimuliks.
Kas üldse ja kui suur põhisissetulek oleks mõeldav Eestis ja mujal euroliidus ning millal - eks seda näita tulevased arutelud. Dialoogi käivitamisele saame aga kaasa aidata, kui leiame paar minutit toetusallkirja andmiseks.
Toetust saab avaldada aadressil http://basicincome2013.eu/
Väike samm ja väike ajakulu, kuid isegi üks allkiri võib osutuda ülimääravaks tuleviku Eesti ja Euroopa ühiskonna tervise jaoks. Olgu see tulevik siis homme või ülehomme. Rege rautame ju ikka suvel.
