Politseijuht ränkadest õnnetustest: keegi kedagi surnuks sõita ei taha, see juhtub kogenematuse ja hooletuse tõttu
Korrakaitsepolitsei juht Joosep Kaasik selgitas Delfile antud intervjuus, et kuigi viimasel ajal on liiklusõnnetustes hukkunute arv märgatavalt tõusnud, on see siiski samal tasemel eelmiste aastatega. Õnnetuste põhjused on Kaasiku sõnul küll erinevad, kuid taanduvad tihtilugu juhtide tähelepanematusele ja kogenematusele.
Detsembri keskpaiga seisuga on tänavu liiklusõnnetustes hukkunud enam 70 inimest ning kuigi november oli 12 hukkunuga väga traagiline kuu, on surma saanuid jätkuvalt märgatavalt vähem kui mullu.
"Tegelikult kui vaatame liikluses hukkunute keskmist arvu aastate lõikes, siis ei saa väita, et varasemaga oleks midagi oluliselt muutunud. Pigem kui võtame võrdluseks eelmise aasta sama perioodi, siis kõige kehvemad kuud olid meil juuni ja november, kuid pikaajaline pilt on sama või natukene parem," ütles Kaasik Delfile.
Lume puudmine suurendab riski?
Siiski tõi politseijuht välja, et märgatavalt on tõusnud näiteks õnnetuste arv jalakäijatega ning traagiliselt kaotas oma elu ka eakas vanapaar Viljandis ülekäigurada ületades.
"Mingit teaduslikku tõestust sellele anda ma ei saa, aga subjektiivne arvamus on see, et võrreldes mullusega, siis tavaliselt on selleks ajaks juba lumi maas. Lumi aga sunnib nii jalakäijaid, kui ka juhte ettevaatlikum olema ning mõlemaid on kergem valgel taustal märgata," tõi Kaasik välja traagilise õnnetuse võimalikud tagamaad.
Samas möönab politseijuht, et hukkunute arv on teise poolaastaga märgatavalt kehvemuse poole läinud ning detsembris on peaaegu igal nädalavahetusel mõni hukkunuga avarii olnud.
Ränga bussiõnnetuse tingisid rasked teeolud
Näiteks 15. detsembril Padise vallas Tallinna-Nõva liinibussiga toimunud ja vanema naisterahva elu nõudnud õnnetust kommenteerides ütles Kaasik, et teeolud selles kohas olid väga rasked.
"Tegelikult ei taha keegi ju kedagi surnuks sõita, aga need asjad juhtuvad, tavaliselt kas siis hooletusest või kogenematusest. Kui me räägime bussiga juhtunud õnnetusest, siis seal olid teeolud väga libedad ja see aitas kaasa. Teine asi, mida tegelikult rõhutada tuleb, on turvavarustuse kasutamine. Uutel bussidel on olemas kõigil hea turvavarustus ja ma isegi bussiga sõites kinnitan alati turvavöö. Meil kõigil täna aga lihtsalt ei ole seda harjumust," leidis Kaasik.
Politseijuht tõi välja, et kunagi peeti näiteks ka tagaistmel turvavöö kinnitamist tabuks, kuid nüüd on see arvamus muutunud ning turvavarustus võimaldab üldjuhul õnnetustest ikkagi kergemalt pääseda.
Pühade ajal planeerige sõite
Rääkides politsei rollist liikluses, leiab aga Kaasik, et hetkel on politsei järelvalve piisav. "Kunagi ei saa öelda, et kõik on ideaalne, aga ma arvan, et see järelvalve on piisav. Liiklus on aga see, mis avalikkusele hästi silma paistab, kuid tegelikult on meil ju ka rida muid ülesandeid, mida vaja täita. Täna panustame kolmandiku liiklusjärelvalvesse patrulllitööst ja see on päris märkimisväärne osa tööajast," ütles Kaasik.
Politseijuhi sõnul ongi peamiselt kolm teemat, millele rõhku pannakse: alkohol, kiirus ja vähekaitstud liiklejad. "Samuti teema, mis vajab rõhutamist, on helkur. Sealjuures tuleb osutada, et helkur üksi ei päästa õnnetusest. Liiklejate vahel peab kehtima vastastikune kokkulepe ning mõlemad, nii juhid kui ka jalakäijad, peavad üksteisega arvestama ja teineteist märkama," lisas Kaasik.
