DELFI GRAAFIK: Keskmise roolijoodiku karistus: tingimisi paariks kuuks vangi või paar tuhat eurot trahvi

Delfi uuris, kui paljud jäävad joobes mootorsõiduki juhtimisega vahele ühes piirkonnas ühe kuu vältel ja millised karistused neid ootasid, et illustreerida üht teravamat probleemi Eesti liikluses. Selgus, et roolijoodiku karistus on üldjuhul mõni kuu tingimisi vangistust või 1000-2000 euro suurune rahaline trahv ning keskmine roolijoodik oli Harjumaal septembrikuus 36-aastane keskharidusega mees.

Möödunud aastast jääb paraku meelde üks traagiline purjus juhtimisest põhjustatud liiklusõnnetus, milles 2,2-promillise joobega 23-aastase Madis Kruusma juhitud autos hukkus neli noort inimest, kaasa arvatud Kruusma ise. Juhtunu pani mõtlema selle üle, kas roolijoodikuid karistatakse piisavalt rangelt ja kes hoolimata kõikvõimalikest hoiatuskampaaniatest ikkagi purjus peaga rooli lähevad.

Delfi uuris Põhja prefektuuri abiga roolijoodikute profiili ja nende väärteo- või kriminaalmenetlusi ja kohtuotsuseid. Et andmete hulk hoomatav oleks ja kohtuotsuseid läbi vaadata jõuaks, kitsendasime statistika Harjumaale ja võtsime vaatluse alla ühe kuu: septembri, sest siis tehtud avariide menetlused on nüüdseks enamjaolt lõpetatud.

Levinud ka narkojoove

Ainuüksi septembris jõudis Harjumaal kohtupinki 18 roolijoodikut. Sellele lisandub 14 purjus juhtimisega vahele jäänut, kes said väärteomenetluse. Karistatute sooline koosseis oli tugevalt meeste poole kaldu: üks 32-aastane naine pea kolmekümne mehe vastu. Meeste keskmine vanus oli 36 eluaastat, neist noorim oli 21 ja vanim 62 aastat vana.

Kohtusse jõudnud roolijoodikute puhul võib täheldada seda, et kaks neist omasid kõrgharidust, kuid suurem osa oli keskharidusega, mõned ka põhi- , keskeri- või kutseharidusega. Kaheksa kohtualust olid eestlased ja kuuel oli emakeeleks vene keel, kellest üks oli Vene kodanik. Meeste sõidukite seas oli ülekaalus BMW. Selle sõiduki roolis vahelejäänuid oli neli, ülejäänud sõitsid erinevate autodega, üks ka Yamaha mootorrattaga.

Silma torkas aga see, et kolm karistatut ei olnud kohtupinki sattunud mitte alkoholi-, vaid narkojoobes juhtimise eest. Rikkumised pandi toime kõikvõimalikel kellaaegadel ja nädalapäevadel, kuigi võiks arvata, et enim joobes juhtimise rikkumisi leiab aset hilisõhtustel, öistel või varahommikustel kellaaegadel ja nädalavahetusel. Näiteks oli üks mees purjus peaga roolis esmaspäeva hommikul kell 9.45 ja teine oli kolmapäeval kell 15.26 roolis narkojoobes.

Väärteomenetluste puhul olid karistused leebemad, rahatrahv jäi üldjuhul alla 1000 euro. Juhtimisõigus võeti enamasti ära kolmeks kuni kuueks kuuks. Kriminaalmenetluste korral otsustas kohus määrata 1200-2700 euroseid rahatrahve või mõistis isiku 3-4 kuuks tingimisi vangi. Peaaegu kõigil juhtudel peatati juhtimisõigus, enamasti kolmeks kuuks, kuid ühel korral tervelt kümneks kuuks. Tasub märkida, et lisaks pidid süüdimõistetud isikud tasuma ka mitmesaja-eurosed menetluskulud.

Kuidas karistus määratakse?

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik Helin Jõgi rääkis karistustele selgituseks, et see, kas isikut karistatakse kriminaal- või väärteokorras, sõltub alkoholi piirmäära ületamise määrast.

Kui juhi ühes grammis veres on alkoholi 0,20-1,49 milligrammi, siis on purjus juhtimine karistatav väärteona. Kui juhi veres on aga liitri kohta 1,50 milligrammi alkoholi, tähendab see suure tõenäosusega juba kriminaalmenetluse algatamist.

Kriminaalkaristuse võib juht saada ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

"Karistuse mõistmisel arvestatakse karistusseadustikus sätestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid," rääkis Jõgi.

Jõgi lisas, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. "Seega sõltub konkreetsele isikule kohaldatav karistus konkreetset juhtumit ja rikkujat iseloomustavatest asjaoludest. Samuti ei saa ära unustada, et ehkki seadus paneb paika karistusraamid, jääb kohtunikule siiski teatud otsustamisvabadus ja lõplik karistus sõltub ka nende siseveendumusest," toonitas Jõgi ja lisas, et kunagi pole võimalik anda ühest ja üldist juhtnööri, millal eelistada rahalist karistust ja millal vangistust.