Tulistati kella poole nelja paiku varahommikul, ründajad põgenesid tõenäoliselt mootorrattaga, kirjutas BNS.
Politsei leidis residentsi hoovilt umbes 60 padrunikesta. Võimude teatel tulistati need välja ühest või mitmest Kalašnikovi automaadist. Suursaadik Wolfgang Dold viibis tulistamise ajal residentsis.
Vastutust rünnaku eest pole seni keegi enda peale võtnud, tulistamist uurib Kreeka terrorismivastane politsei. Residentsi valvanud politseiniku sõnul oli tulistajaid neli.
Kreekas on viimastel aastatel võtnud maad Saksa-vastased meeleolud, kuivõrd 240 miljardi euro suuruse laenuabiga kaasnenud rangeid kasinusmeetmeid peetakse eeskätt Berliini kätetööks.
Rünnak leidis aset vahetult enne seda, kui Kreeka saab kolmapäeval Euroopa Liidu eesistujaks.
Kreeka peaminister Antonis Samaras ja sisejulgeoleku minister Nikos Dendias vestlesid rünnaku järel telefonitsi Saksa suursaadikuga.
"Ateena mõistab karmilt hukka argpüksliku terroriakti, mille ainus eesmärk on kahjustada Kreeka mainet välismaal mõni päev enne EL-i eesistujaks saamist," märkis Kreeka välisminister Evangelos Venizelos avalduses.
Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier väljendas kergendust, et keegi rünnakus kannatada ei saanud, kuid kinnitas, et Berliin suhtub intsidenti "väga tõsiselt".
"Mitte miski ei saa õigustada säärast rünnakut meie riigi esindaja vastu," märkis Steinmeier avalduses, lisades, et kurjategijatel ei õnnestu "rikkuda häid suhteid Saksamaa ja Kreeka ning Saksa ja Kreeka rahva vahel.
Steinmeier tänas Kreeka valitsust kiire reageerimise eest ning ütles, et Ateena kinnitusel "tugevdatakse kohapeal turvameetmeid ning tehakse kõik ründajate tabamiseks ja kohtu alla andmiseks".
Kreekas rünnatakse sageli diplomaatilisi sihtmärke, panku ja välisfirmasid. Reeglina süüdistatakse rünnakutes vasakäärmuslasi ja anarhiste.
Saksa suursaadiku residentsi Ateena Halandri linnaosas rünnati ka 1999. aastal, toona võttis vastutuse praeguseks laiali läinud vasakäärmuslik 17. novembri rühmitus.
