Indrek Tarandi tagasivaade 2013. aastale: globaalselt oli olulisim paavsti lahkumine ametist
Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand tõstis 2013. aastast esile oma venna Kaarli taktikat Sirbi bolševiseerimise nurjamisel, Merle Karusoo näidendit "Kollaborandid", akadeemik Jaan Einasto raamatut "Tumeda aine ja kosmilise võrgu lugu", paavsti tagasiastumist ja Snowdeni paljastusi.
Eesti elule 2013. aastal tagasi vaadates nimetas Tarand olulisemaks veaks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) otsust mitte lahkuda valitsusest pärast seda, kui ilmnes, et nende koalitsioonipartner saavutab omi hierarhiaid võltsitud valimiste abil.
Veel enam kurvastas Tarandit aga see, et vaatamata Mart Laari meisterlikule kirjale, mis kutsus arutlema tulevikuvariante, keelduti erakonna auesimehe ja kahekordse peaministri ettepanekust jäise vaikimisega.
"Selle otsuse valguses ei saa isegi Eerik-Niiles Kross kuidagi aidata," sõnas Tarand.
Vastukaaluks, plussmärgiliselt, tõstis Tarand esile oma venna Kaarel Tarandi "vaimustavat taktikat partokraatliku nomenklatuuri igihalja soovi – bolševiseerida kultuurileht Sirp – nurjamisel."
"Õnnestumiste arvukast loendist tahaksin veel esile tõsta Merle Karusoo lavastust Draamateatris, mille originaalpealkiri on "Kollaborandid"", märkis Tarand. "Meeldis ka, et Heiki Nabi andis oma panuse Iraani taltsutamiseks mõeldud globaalsetes tegevustes."
Kaugelt väikese Eesti mõõtmeid ületavaks sündmuseks pidas Tarand akadeemik Jaan Einasto raamatu "Tumeda aine ja kosmilise võrgu lugu" ilmumist.
Paavsti tagasiastumine ja Snowdeni paljastused
Globaalselt oli Tarandi arvates 2013. aasta sündmustest olulisim paavsti lahkumine ametist enne oma surma, mida polnud ette tulnud pea 600 aastat.
Kardinalid valisid uueks paavstiks argentiinlase Jorge Mario Bergoglio, kelle nimi ei olnud mitte ühegi Vatikani asjatundja radariekraanil.
"Franciscus on juba oluliselt muutnud sadade miljonite katoliiklaste vaateid elu põhiküsimustele ning see on julgustav," leidis Tarand.
Teiseks sama kaaluga sündmuseks tunnistas Tarand vastu tahtmist Edward Snowdeni paljastused USA luurepraktikate asjus.
"Mis sellest, et minusuguse Külma Sõja veterani jaoks vähendab vilepuhuja puhtsüdamlikkust tema peitumine Putini juhatatavale Venemaale," lisas Tarand.
Tarandi sõnul on Snowdeni materjalidel potentsiaali lõhestada transatlantilist koostööd Euroopa ja Ameerika vahel, samuti tekitada põlvkondlikke erimeelsusi.
"Ma olen taibanud, et Eestigi noorte jaoks on internetiprivaatsus ja eraelu puutumatus olulisemad kui mistahes terroriaktide ennetamine," rääkis Tarand. "Nuhkimise hukkamõist peaks ent minu meelest olema universaalne ja kehtima nii Hiina, Venemaa ja ennekõike omade suhtes."
Euroopa oli Süüria suhtes võimetu
Tarand märkis veel, et märgilise tähendusega on Euroopa võimetus peatada kodusõda Süürias. "Oleksin sellel taustal oodanud Euroopa Ülemkogult ühise kaitsepoliitika suhtes palju kaugeleulatuvamaid järeldusi," tunnistas ta. "Loodetavasti 2014. aastal intensiivistatakse seda mõttevahetust," avaldas Tarand lootust. "Sest fakt on, et kui USA nihutab oma julgeolekufookuse Vaiksele ookeanile, siis jääb Euroopa Liidu ainsaks NATO lähiliitlaseks Türgi."
Tarandi sõnul on uuemal ajal Euroopa ühine kaitsevõime mitte mingi parallelism NATO-ga, vaid ellujäämise eeltingimus.
Ajastu muutumisest annavad Tarandi sõnul aga sümboolsel kombel märku kaks 2013. aastal peetud matust – Margaret Thatcheri ja Mihhail Kalashnikovi omad.
Aasta riigi nimetamisel jäi Tarand ühte meelt ajakirja The Economist järeldusega: Uruguai on kõige uuendusmeelsema ja eeskujuandvama presidendiga riik!
Uuel aastal peaks Euroopa keskenduma kaitsevõime ühendamisele
Tarandi hinnangul peab Euroopa 2014. aastal keskenduma oma kaitsevõime ressursside senisest palju efektiivsemale ühendamisele.
"Mitte sellepärast, et piiridel migratsioonivoolud kontrolli alla võtta, vaid et tekkiks reaalne vastujõud ohtudele, mis lähtuvad Lähis-Idast, Saheli regioonist, aga samuti Arktikast ning võimuvertikaali harrastavatest riikidest," loetles Tarand põhjusi.
Eestil on siin tema sõnul koos Soomega võimalik loovaid algatusi pakkuda, et neid siis hea õnne korral 2018. aasta Eesti presidentuuri aegu realiseerida. "Muide, minu hinnangul aitaks ses vallas toimivad algatused ka majandust stagflatsioonitsoonist välja tirida," leidis Tarand.
Stagflatsioon on majanduse seisund, kus kõrge inflatsiooniga kaasneb madal tarbijanõudlus ja kõrge tööpuuduse määr.
