Alvar Ild: kodanik võiks ise oma maksutulu saaja määrata ja vajadusel sagedamini kui kord aastas
Eestis on hea elada, sest meil on tõelist vabadust – meil on sõnavabadus, meil on tegutsemisvabadus. Meil on voli teha, mida tahad, kuni see kaaskodanikele halba ei tee. Meil ei roni ei riik ega ka kaaskodanikud selga elama, meil ei trügi paparazzod kuulsuste prügikastidesse.
Kliima kallal annab tõesti veidi nuriseda, eriti täna, kuid samas – meil on siiski kõik neli aastaaega kenasti esindatud.
Eesti on elamiseks maailma parim riik. Viimsi on Eesti parim vald. Ning see pole tunnetuslik sõnakõlks, see väide on ka faktidega kaetud – Viimsi on mitmel aastal olnud uuringufirma Geomedia poolt kokku pandava kohaliku omavalitsuse võimekust näitava edetabeli tipus olnud. Kui mitte esimesel, siis vähemalt teisel kohal oleme olnud ikka.
Kuid ka paradiisis ei paista päike 24/7, ka paradiisis kerkivad mõnikord murepilved. Viimsi puhul on nendeks pilvedeks esmapilgul positiivsed nähtused – esmalt muidugi rahvastiku plahvatuslik kasv (2003. aasta 1. jaanuaril elas meil 9553 inimest, käesoleva aasta 1. jaanuaril 17 673) ning et meile on kolinud reeglina noored pered, siis seeläbi kasvab hoogsalt ka väikeste viimsilaste arv. Meil on täna Eesti suurim kool, meil on täna riigi suurim lasteaialaste ülejääk, kui sobib niiviisi väljendada.
Oma leiva annavad ära ja söövad võõrast
Eakate ja töötute arvu poolest on Viimsi edetabeli tipus – küll alumises otsas, kuid tipus siiski. Tervelt 46 protsenti valda sisse kirjutatud elanikest on maksumaksjad. Siin peitubki konks – ametlik vallakodanike arv erineb tegelikkusest oluliselt. Täna elab Viimsi vallas kuni 25 000 inimest, kellest ligi 7000 on kujundlikult öeldes illegaalid, pagulased, põgenikud. Need, kes ei ole “asüüli” palunud, kuigi elavad teises kohalikus omavalituses, kuhu nad ei ole sisse kirjutatud.
Mis tähendab, et ligikaudu kolmandik vallas reaalselt elavatest inimestest on oma maksutulud mujale jaganud. Reeglina pealinna, tihtipeale pisikese hüve eest – tasuta ühistransport (mis mittetallinlasele maksab 23€ kuus) on meelehea, millega Tallinn lähivaldadelt elanikke ja maksuraha röövib.
Hiljuti kirjutas Maaleht, õigemini andis lugejaile nõu, kuidas kasutada mõnda teenust tasuta, kuid maksta maksud lemmikvallale – tuleb end lihtsalt 1. jaanuari seisuga lemmikvallas sissekirjutatuna hoida, muul ajal ole sisse kirjutatud kuhu iganes tahad.
Vallajuhina mõistan, miks inimestele räägitakse, et viige oma maksud ikka koju. Kuid teisalt teeb säärane massimeedias propageeritav rehepaplus – tarvitage tasuta just neid teenuseid, milliseid tahate, just neis valdades, millistes tahate – kurvaks. See on ju pettus. Mõelgem hetkeks, kelle arvelt need „tasuta teenused“ tulevad? Eks ikka kaaskodanike arvelt.
Mis veelgi hullem – sissekirjutusmänguga saavad need ausad maksumaksjad vähemkvaliteetsemat teenust ning peavad osa teenusest andma neile, kes maksu ei maksa. Maksutulu ühe omavalitsuse eelarvest kõige suurema osa – näiteks Viimsi valla eelarvest tuleb tervelt 82% vallaelanike tulumaksust, seega sõltub iga kodukandi heaolu otseselt tema maksumaksjatest. Kui makse ei laeku, ei ole ka omavalitsusel raha ei teede ega lasteaedade rajamiseks ja ülalpidamiseks.
Sunnismaisus tuleb ära lõpetada
End e-riigiks pidavas Eestis võiks igal kodanikul olla võimalus oma maksutulu saaja määrata oma soovi järgi iga ajal ja kuhu ta soovib. Praegune süsteem meenutab sunnismaisust, mille tähtaeg on küll aasta, aga ahistav on ikkagi. Kui sissekirjutus ja maksude laekumine muutuks näiteks ühe hiireklikiga, oleks kõik kohalikud omavalitused vabal turul ja peaksid osutama teenust mitte ainult neile, kes neid valisid, vaid ka neile, kes neid ei valinud, kuid juhtumisi selles vallas elavad.
Praegune süsteem, kus omavalitsusüksustele laekuva maksuraha arvestamisel võetakse aluseks rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar, on oma aja ära elanud. Sissekirjutuse muutmine on õnneks lihtne, seda saab teha portaalis www.eesti.ee. Sissekirjutus tasub ära muuta ka neil, kes soovivad 2014. aastaks oma asuva kodu aluse maa maamaksust vabastamist, sest ka maamaksu vabastus kehtib just sel kuupäeval ametlikult kohalikus omavalituses elavatele inimestele.
Mida rohkem ma mõtlen, seda vähem saan aru, kuidas saab nõuda omavalitsuselt tegusid, ilma osa oma maksudest vastu ei andmata? Kuidas saavad inimesed kiruda valda, et see või teine teenus lonkab või ei piisavalt kooli või lasteaiakohti, kui nad oma sissekirjutusega „mängides“ maksuraha mujale suunavad?
