Nestor tööõnnetuste pealt säästmisest: tsiviliseeritud ühiskondades riskid kindlustatakse

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor kirjeldas, kuidas 20 aastat on mõeldud tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse loomisele. Kindlustust pole loodud, praegu kavatseb valitsus aga loobuda isegi nende inimeste aitamisest, kes ei saa kaotatud töövõime eest hüvitist, sest nende tööandja on likvideeritud.

Eelmisel kevadel möödus 20 aastat sellest, kui sotsiaalminister Marju Lauristin allkirjastas dokumendi, kus kirjas ka must-valgel tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse loomine. Häbi, aga siiani seda kindlustust pole.

Teema ise on läbi käinud mitmed koalitsioonilepingud. Valitsusest riigikokku on jõudnud selle loomine ühel korral, aastatel 2000 -2001. Selle eelnõu alusel oleks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus olnud kohustuslik kindlustusliik. See tähendab, et tööandjal oleks olnud kohustus oma töötajad kutsehaiguste ja tööõnnetuste vastu kindlustada, aga nad ise valiksid kindlustusseltsi, kus seda teha.

Kallas ja Savisaar ei pidanud oluliseks

Eelnõu jäi vastu võtmata, kuna Siim Kallase ja Edgar Savisaare koalitsioon ei pidanud seda enam oluliseks. Eelnõu sai ka kõvasti kriitikat. Tööandjad kritiseerisid eelnõud ja väitsid, et selle alusel ei kavatse nad kindlustusseltse "nuumata" niivõrd kõrgete tariifidega. Kindlustusseltsid vastupidi väitsid, et niivõrd madalate tasudega ei hakka nad sellist teenust pakkuma. Ja nii huvitav, kui see ka pole, oli mõlemail põhjust nii arvata.

Seda seetõttu, et eriti kutsehaiguste tegelik suurusjärk on vastava kindlustusliigi puudumise tõttu täna arvatav ja mitte arvutatav. Tööõnnetustega on pilt mõnevõrra selgem. Kutsehaiguseid on meil aga statistika alusel suurusjärgu võrra vähem, kui näiteks põhjamaades, mis tähendab, et ka töötingimused peaksid oleme kordades tervist säästlikumad. Seda ei usu aga mitte keegi.

Olemasoleva võimuliidu ajal käis läbi võimukoridoride idee alustada tööõnnetuste kindlustamisega ja seejärel lisanduks sinna kutsehaigused. Küsiti ka minu arvamust ja ka see variant oleks olnud parem, kui mitte midagi. Tänaseks on mulle teada olevatelt ka see idee maha maetud. Ehk siis selle võimuliidu ajal tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust ei tule.

Töölkäivale inimesel tähendab see seda, et tööõnnetuse või töötingimustest tingitud tervisehäire korral tuleb lähtuda võlaõigusseadusest ja nõuda tööandjalt tööst tingitud tervisekahjude hüvitamist. Kui tööandja seda vabatahtlikult ei tee ja kokkuleppele ei jõuta, tuleb minna kohtusse. See on "banaanivabariigi" tase kõige ehtsamal kujul.

Igal pool Euroopas riske kindlustatakse

Tsiviliseeritud ühiskondades riskid kindlustatakse. Ma ei tea mitte ühtegi Euroopa riiki, kus seda kindlustust ühel või teisel kujul pole olemas. See on ka koormus ravikindlustusele, milline loomult peaks katma vaid üldhaigestumisest tulevad kulud.

Hüvist maksab aga ainult tööandja ja teeb seda niikaua, kuni õiguslikus mõttes selline suurus olemas on. Ei ole aga midagi keerulist ja aeganõudvat selles, kui sulgeda aktsiaselts "Orav ja Pojad" ning luua uus aktsiaselts nimega "Oravapojad". Õiguslikus mõttes on uus äriühing vanadest kohustustest prii. Töö tõttu tervise kaotanud saanud inimene ilma talle kohtus mõistetud hüvitiseta.

Et sellist karjuvat ebaõiglust ära hoida on siiani kehtinud kord, et likvideeritud tööandja vastavad kohustused võtab üle riik. See sama riik, kes pole suutnud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust luua, kus kohustused oleksid olnud kindlustatud ja püsivad. Valitsus on aga riigikokku saatnud eelnõu, kus kirjas, et seni makstud hüviseid makstakse edasi, aga uusi kohustusi enam juurde ei võeta. Ehk siis kõigil uute kohtuvaidluste kaudu hüvise väljanõudmine tööandjalt muutub mustaks huumoriks, sest tööandja vabaneb nendest kohustustest likvideerimise ja uuesti loomise abil.

Selline olukord oleks suuremat sorti lollus, sest ohutute ja tervislike töötingimuste loomisele ei sooviks enam mitte keegi eriti kulutada. Tööandja vastutus nende tingimuste loomise eest sisuliselt kaoks. Ma ei saa seda nimetada millekski muuks, kui häbematuseks töötavate inimeste suhtes.

Teades varasema eelnõu kurba kogemust saab lahendus olla vaid üks. Kuni tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomiseni peab riik hüvise kohustuse jätkuvalt endale võtma. Kindlustus ise oleks aga mõttekas luua avalik-õiguslikuna töötuskindlustuse eeskujul. Seda juhiksid tööandjad, töötajad ja riik koos. Neil oleks kohustus kulude –tuludega toime tulla, kaoks aga ära hirm, et kogutava raha hulk oleks suurem, kui kindlustuse tagamiseks tarvis.