FOTOD: Varjupaik palus leitud kassi ühe öö majutada, aga ei tulnudki talle kunagi järele
Mine sa võta kinni, tõde ja õigus on ju väänatav. Üks on aga selge, tagantjärele lahmimine, targutamine, kaebamine ja oma arvamuse avaldamine ei aita enam suurt midagi.
Ma ei taha sugugi Vilmat süüdistada, veelgi vähem halvustada. Neid inimesi, kes õigel hetkel nõrgemate kaitseks välja astuda ei julge, on küll ja küll. Enamasti on selleks ka põhjus: hirm iseenda saatuse pärast. Nii see oli, on ja jääb - oma nahk on ikka lähemal.
Ei suudeta ju isegi laste kaitseks õigel ajal sõna võtta, mis me siis loomadest räägime. Kardetakse elu- või töökoha kaotamist, teiste inimeste pahameelt. Enamasti ollakse lihtsalt liiga ükskõikne ja leitakse, et mis see minu asi on. Aga sellisel juhul pole neil tõesti mingisugust õigust pärast targutada ja näpuga näidata.
Võimalik, et antud loo puhul jäi loomade olukord siiski naise südant vaevama. Kogus end veidi, ja siis, kui polnud enam midagi kaotada, rääkis suu puhtaks. Kõik oleks nagu isegi õige, ainult selle, et Vilma just loomade kaitsmise pärast lahti lasti, oleks võinud mainimata jätta.
Kuidagi haledalt ja võltsilt kõlab selline jüngriks tegemine. Sest olgem ausad: oleks naine pöördunud varem, kohe, kui esimesed kuritööd toimusid, asjaomaste instantside poole, oleks jäänud ära nii mõnedki kuritööd ja ei oleks keegi saanud teda töölt lahti kangutada.
Küll pani mind see vallandamise seik mõtlema, et kuidas siis nii - kas ülejäänud töötajad on kurdid, pimedad ja lollid? Või siis kogu kollektiiv koosnebki vaid kaabakatest ja mõrtsukatest? Kuidas lastakse ühel inimesel korda saata kuritegusid, vaadates rahumeeli pealt, südametunnistuse piinadeta? Kambakesi peaks ju ikka ka kõige suuremast türannist jagu saama.
Ja kus on nüüd need super-hüper-aktiivsed loomakaitsjad? Muidu vehivad küll loosungitega aga nüüd? No jah, seda, et riiklikul tasandil miskit ette võetaks, ma tõesti ei ootagi.
Selge on see, et kus suitsu, seal tuld, aga mis või kes selle loo juures kärssab ja paha haisu ajab, pole kaugeltki selge.
Uppuja päästmine olevat uppuja enda asi. Tundub, et isegi siis, kui ta on väeti laps või saamatu loom. Üha vähemaks jääb neid, kes tõesti hoolivad ja midagi ka ära teevad. Ja pole see südametunnistus päris puhas kellelgi. Vahe on vaid selles, kas vigu tehakse rumalusest või tahtlikult. Küll aga võiks vigadest õppida, vabandada ja püüda neid heaks teha. Vähemalt ootan mina ühelt varjupaigalt küll vabandust. Jah, ei nimeta ma siin nime meelega. Uurisin veidi ja tean, et enamik inimesi teeb seal oma tööd armastusega.
Ometi ei jätkunud hoolimist ühele kiisule. Kuu tagasi ilmus meie maja juurde kiisu. Kohe näha, et selline korralik kodukass. Kolm nädalat luusis seal, lasin teise salaja ööseks ikka trepikotta sooja. Pole ma mingi kassisõber, aga kahju oli ikkagi. Pöördusin siis abipalvega inimeste poole, kes kassidega tegelevad. Seda enam, et targemad teadsid öelda, et kiisu on tiine.
Varjupaigast siis paluti, et võtke kass üheks ööks enda poole. Detsembri alguses olid mõned külmad ööd ja vastsündinud pojad oleks surnuks külmunud. Kahtlesin selles võtmise võimaluses, mul on juba üks leidloom: koer. Soovitati vannituppa kinni panna. Mõeldud, tehtud - tirisin kassi tuppa. Vannituppa teda küll kinni panna ei suutnud. Mõelge ise, võõras koht ja istu veel pimedas kinni ka.
Õnneks on leidloomade psüühika veidi teistmoodi, said omavahel hakkama küll. Aga seda "homset" ei tulnudki. Jõulude ajal soovisin sellele asutusele häid pühi ja küsisin, et kas võiks nüüd kassi välja lasta. Vastust ei saanud. Kassi loomulikult enam neile ei annaks ka. Siinkohal ei saa märkimata jätta, et enne kui nad andsid lubaduse kassile järgmisel päeval järele tulla, küsisid nad loomulikult ikka raha - et noh, kas ma toetaks neid mingi summaga. Olen varem seda teinud. Nüüd, kurb küll, aga kuidagi ei taha.
Kui keegi oma kiisu pildilt ära tunneb, siis saab ta kenasti tagasi. Hoiuraha ei küsi.
Ja nüüd kõik loomasõbrad ja muud organisatsioonid, lõpetage see näpuga näitamine ja muidu klähvimine! Teid on rohkem, seega peaksite sellest hoiukodust jagu saama küll. Loomulikult juhul kui teil ikka õigus on ja kui te ise paremad olete.
