Alar Kilp: ei saa välistada, et Herkeli uus partei muutub peagi "üheks vanadest"
"Ühelt poolt on see paratamatult populistlik - lubatakse erineda praegustest riigikogu erakondadest oma suhtluses rahvaga ning olla demokraatlikumad erakonna toimimises ja juhtimises," ütles Kilp Delfile.
Teiselt poolt ei saa aga Kilbi sõnul välistada, et juhul, kui uus tulija on edukas ja jõuab riigikokku, muutub ta peagi "üheks vanadest" ka siis, kui ta mõne varasema riigikogu erakonnaga ei liitu.
"Iseenesest on "uue jõu tulemise üritus" kindlasti värskendav, kuna annab rahvale kas valimiste ajaks või valimistevaheliseks perioodiks lootust ning võib kõigutada ka seda rutiini, millesse suuremad erakonnad nii rahva kui oma liikmetega suhtlemisel kinni on jäänud," arutles politoloog.
Kristiina Ojulandi "poliitiline kapital"
Kilp leiab, et tugeva, karismaatilise ja visiooniga juhi olemasolu oleks igale uuele poliitilisele jõule plussiks, ent mitte kõige olulisem.
"Kui eksperdid ja arvamusliidrid kahtlevad uue poliitilise jõu väljavaadetes, on viimase väljavaated oluliselt väiksemad, kuna tal tuleb võidelda mitte ainult teiste erakondadega valijate toetuse pärast, vaid mainekujunduse nimel ka arvamusliidrite ja ekspertidega," selgitas Kilp.
Kilp rääkis, et kui uus tulija osutub europarlamendi valimistel marginaalseks, on tal hiljem raske leida arvamuskujundajate ja ekspertide seas neid, kes temasse usuks.
"Kui viimased ei usu, et erakond võiks valimiskünnist ületada, jäävad nad edastama sõnumeid tarkadest valijatest, kes ei anna oma häält edututele, kelle hääled kantakse hiljem suurematele üle," kõneles ta.
Kilp meenutas, et Res Publica "imelisele tulekule" 2003. aastal oli eelnenud igati korralik tulemus 2002. aasta kohalikel valimistel, mistõttu valimiskampaania ajaks eksperdid ja arvamusliidrid ei kahelnud enam, et erakond ületab valimiskünnise.
Ta lisas veel, et 2011. valimiste järel perioodiliselt tekkinud ummikseisud ühelt poolt huvigruppide ja kodanikuühiskonna ning teiselt poolt valitsuse ja riigikogu erakondade vahel laiemalt seostub ka sellega, et toonastel valimistel ei tõusnud riigikokku ühtegi uut erakonda. Samas valiti 2007. aastal riigikokku rohelised, 2003. aastal Res Publica ning 1999. aastal üritas Kristlik Rahvapartei.
MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik ja ühendus Parem Eesti leppisid nädalavahetusel kokku, et asuvad koos tegema konkreetseid ettevalmistusi uue erakonna loomiseks.
Vastavalt kokkuleppele registreeritakse erakonna algatusrühm uue mittetulundusühinguna veebruaris.
