Mõni nädal tagasi olime kaaslasega tankimas, kui ilmus lühemat kasvu tumedapäine mukitud neiu, kes ligines tankivale kaaslasele ning palus kiiresti vuristades ja silmadega ekseldes bussiraha. Rääkis, et käib kuskil õhtukoolis ja tal on tarvis bussile jõuda. Tüdruk nägi üsnagi kahtlane välja ja tema initsiatiiv raha saamiseks oli küllaltki kaheldav. Tookord meil sente ei olnud ja kaarditerminali ta kaasas ei kandnud.

Jällenägemisrõõm tervitas meid Sikupilli ostukeskuse maa-aluses parklas, kus kaaslasega poe poole suundudes nägime, et too neiu on end ühele pereisale külge haakinud, räägib samuti vuristades ja imelikult tõmmeldes oma õhtukooli-situatsioonist ning palub bussiraha.

"Palju sul tarvis on?", küsis pereisa rahakoti senditaskus sobrades. "4,20," vastas tütarlaps. Miskit too isa vist leidis ning neiule ka andis. Meile ta seekord ei lähenenud - ju siis võis noosiga rahule jääda ja suunduda järgmist ohvrit otsima. 

Minu jaoks tundub taoline inimestele lähenemine küllaltki imelik ning paratamatult kerkib esile küsimus, milleks tal seda raha tegelikult tarvis läheb.

Neiu enda välimus on keskpärane: meik üsna halvasti peale kantud ja juuksed värvilise mütsi all sirakil. Kaasas on tal käekotike ning jalas kõrgema äärega ketsid.

Ehk olete teiegi tolle tütarlapsega kokku puutunud?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena