Verhofstadt keskerakondlastele: me ei usu euroskeptikuid, natsionaliste ja populiste
Euroopa parlamendi liberaalide (ALDE) fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt lausus täna Tallinnas, et euroskeptikud valetavad, kui ütlevad, et Euroopa probleemide vastu on ravimiks vähem Euroopa Liitu ja rahvusriikide juurde tagasi pöördumine.
Keskerakonna volikogu ees kõnet pidanud Verhofstadt lausus, et Euroopa igas nurgas koguvad jõudu euroskeptilised parteid nagu Prantsusmaa Front National või Soome põlissoomlased.
"Me ei usu euroskeptikuid, natsionaliste ja populiste, kes ütlevad, et rahvusriigi poole tagasi pöördumine lahendab meie probleemid. Kuidas saab näiteks kliimamuutust peatada rahvusriigi tasandil? Või kuidas tegeleda rahvusriigi tasemel toksiliste finantsinstrumentidega, mis on pärit teiselt poolt ookeani?" imestas Verhofstadt.
Ta lausus, et praegu kestab kriis veel vaid Euroopas, sellal kui majandus kasvab Ameerikas, Hiinas, Jaapanis ja isegi Aafrikas. Euroopa probleemiks on tema sõnul liiga vähene integratsioon.
"Ei saa olla raha ilma riigita, mis seda raha tagaks," nentis Verhofstadt. Ta lausus, et just seetõttu maksavad teised maailma riigid oma riigivõla eest väiksemaid intresse kui eurooplased, kuigi neil on võlakoormus suurem - nimelt on neil oma riik, mille võimet laenud tagasi maksta investorid usaldavad.
Peamiseks probleemiks on see, kuidas Euroopat juhitakse. Euroopa vajab Verhofstadti sõnul korralikku demokraatiat kahekohalise parlamendi ja valitsusega. Lisaks on vaja mitmeid poliitikaid integreerida, nimelt on kasvu taastamiseks kohe vaja pangandusliitu, sest ilma selleta pangad ei usalda teineteist ja seetõttu ei saa nad ka firmadele ja tarbijatele odavamalt laenata.
Kadri Simson märkis, et sõna "föderaliseerumine" hirmutab paljusid eurooplasi ja uuris, kuidas neid inimesi rahustada. Verhofstadt vastas, et paljudes riikides tekitab see sõna teravat vastuseisu, sest selle all mõistetakse tugevat, kõike keskusesse koondavat keskvõimu.
Tegelikult on tema sõnul olukord täiesti vastupidine. Föderatsioon koondab keskusesse vaid osa ülesandeid ja jätab liikmesriikidesse arvestatava hulga ülesandeid. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus liidumaad saavad väga paljusid asju ise otsustada. Võtmesõnaks on Verhofstadti sõnul hoopis "subsidiaarsus", mis tähendab, et asju tuleb otsustada kõige madalamal võimalikul tasemel.
