Toomas Lepp: Vigade paranduse viga Postimehes
Hiljuti kirjutas Postimehes kolumnist Argo Ideon: „Endise USA kaitseministri Robert Gatesi värskes mälestusteraamatus «Kohus» («Duty», 2014) avaldatud hinnang Ida-Euroopa riikide NATOsse vastuvõtmisele on õpikunäide, kuidas tõlkes võib sõnumi sisu mitte ainult kaduma minna, vaid ka täiesti vastupidiseks muuta."
Kahjuks on sõnumi sisu muutnud ka Argo Ideon ning esialgne BNSi avaldatud Gatesi lausete tõlgendus ei pruukinudki vale olla.
Esiteks: Robert Gatesi hinnang NATO-sse vastuvõtmise protsessile on kindlalt negatiivne. Lause, mille Ideon jätab oma artiklist välja (ilmselt tagamõttega) kõlab nii: „But moving so quickly after the collapse of the Soviet Union to incorporate so many of its formerly subjugated states into NATO was mistake."
Täpne tõlge on: "Nii kiire liikumine pärast NSVLi kollapsit, mis sisaldas endas tema nii paljude endiste alistatud (subjugated) riikide inkorporeerimist NATOsse, oli viga." Jah, VIGA!
Mida käsitleb Gates endiste alistatud riikidena? Kas ka endisi liiduvabariike või ainult nn Varrsavi pakti maid? Kui alistatud riigid on tema jaoks ka Baltimaad, siis oli Gates arvates ka Baltikumi liiga kiire vastuvõtmine viga.
Järgnevas täpsustavas lauses ütleb Gates: „Including the Baltic states, Poland, Czechoslovakkia and Hungary was the right thing to do, but I believe the process should then have slowed." Lause täpne tõlge kõlab: "Balti riikide, Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari kiire vastuvõtmine [NATOsse] oli õige, kuid ma usun, et seejärel oleks protsess pidanud aeglustuma".
Üks on selge: Gates peab veaks teatud riikide liiga kiiret NATOga liitmist. Aga kummalisel kombel on Gates, ilmselt toetudes vaid oma mälule, teinud nii ajaloo alase kui ka loogikavea. Nimelt võeti Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari NATOsse aastal 1999; Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria ja Slovakkia aastal 2004.
Gates eksib, kui ütleb, et vastu võeti Tšehhoslovakkia. Tegelikult võeti 1999. aastal vastu Tšehhi Vabariik. Lisaks on ka loogikaviga, mis seisneb selles, et Baltimaad (liitusid 2004) ning Poola, Tšhehhi ja Ungari (liitusid 1999) ei saa seista ühes ajareas, kui jutt on vastuvõtmise kiirusest NATOsse.
Kui Gates peab NATOga liitumisel midagi liiga kiireks, siis peab ta ilmselt silmas 1999. aastat, mil Baltimaid vastu ei võetud. Vaevalt saab enam kiire olla viis aastat hiljem (ehk 23 aastat peale NSVLi lagunemist) toimunud vastuvõtmisse protsess 2004 aastal.
Kui aga Gates tahab öelda, et pärast seda (1999) oleks NATOsse vastuvõtmine pidanud aeglustuma, siis peab ta silmas, et Baltimaade, Slovakkia ja Bulgaaria vastuvõtmine oleks pidanud toimuma hiljem.
Niisiis ei olnudki BNSi algne tõlge tõest kaugel. Postimehes oleks aga oodanud algse teksti täpsemat käsitlust, seda enam, et lugu võeti ette justkui viga parandada püüdes. Gates jääb kindlasti Eesti sõbraks edasi, tegemist on siiski vaid tema mälestustega. Küll võib aga meie eneseuhkusele mõjuda see, et me mõnele suurriigi tippmehele ei meenu suure riigina. Meenutame vaid ühe presidendi arvamust, et Eesti pealinn on Riia...
