Eelmisel aastal anti Eestis uus nimi 1724 inimesele
Nime muutis 1085 naist ja 639 meest, teatas siseministeerium Delfile.
Maavalitsustes anti uus nimi 1349 inimesele. Nimevahetajad põhjendasid seda sooviga kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime, samuti sooviti kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele. Lisaks sooviti kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime või muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes.
Regionaalminister andis uue nime 375 inimesele, neist eesnime 135, perekonnanime 147 ja uue isikunime 93 inimesele. Paljud vahetajad soovisid kanda ka eestipärast perekonnanime. 2013. aastal anti eestipärane perekonnanime 60 ja 2012. aastal 59 inimesele.
Eelmisel aastal jäeti rahuldamata 30 isiku uue nime taotlus. Juhtus see siis, kui taotletav perekonnanimi ei vastanud nimeseaduse nõuetele ehk kuulus nimeseaduses sätestatud piirangute alla. Samuti juhul, kui sooviti endale tõestuseta suguvõsa perekonnanime (nt taotleti isa perekonnanime, kuid nimemuutja sünnikandes isa andmed puudusid)
Uut nime ei saanud ka siis, kui sooviti nt kolme aasta jooksul juba kolmandat korda uut perekonnanime.
Alates 2010.a on nimemuutmiste arv iga aastaga suurenenud. 2011.a suurem tõus oli tingitud sellest, et alates 1.07.2010. hakkasid lisaks ministrile nimesid muutma ka maavalitsuste ametnikud ja seda nimeseaduse sätestatud alustel ( nt suguvõsanimede, abikaasa perekonnaime taotlemine jm).
