Kasvatusteadlane Tapa erikooli mässu järel: noorte päästmiseks on süsteemi raha juurde vaja
Selleks, et erikoolide õpilasi ausate kodanikena ühiskonda tagasi tuua, läheb vaja tugevamat tugivõrgustikku, kui praegu olemas on, leidis Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter.
„Mind pani Tapa erikooli mäss mõtlema nende laste kodude ja perekasvatuse peale. Need viljad pärinevad kusagilt kodudest ja probleemid on hoopis mujalt alguse saanud. Kõike haridussüsteemi kaela ajada sellise keerulise taustaga asutuses pole kuigi põhjendatud,“ rääkis Vinter Delfile.
Selleks, et erikooli sattunud noor raskest olukorrast edukalt välja tuleks, on Vinteri sõnul vaja teha palju tööd. „Nad on katkised lapsed, nende uuesti ühiskonnanormidele vastavasse maailma integreerimine on võimalik, kuid selleks on vaja väga tugevat toetusvõrgustikku,“ lisas ta.
„Kui on olemas väga tugev tugivõrgustik - eripedagoogid, psühholoogid, psühhiaatrid - siis ma ei näe põhjust, miks neid noori ei oleks võimalik ühiskonda tagasi tuua. Samas vaadates Eesti praegust konteksti antud valdkonnas, siis pole põhjust väga suureks optimismiks,“ nentis Vinter.
Üks probleem, millega Vinteri sõnul erikoolid kokku puutuvad, on personaliküsimused. „Ka üldhariduskoolides on probleeme õpetajate tööle saamisega, seda keerulisem on leida südame hingega töötajaid erikoolidesse,“ lisas ta.
Arvestades erikooli pedagoogide töö iseloomu, siis võiksid nad Vinteri hinnangul olla tasustatud teisiti kui tavakoolide õpetajad.
„Erikoolides on hoopis teistsugune kontingent, nad on katkised lapsed, kellega tuleb väga isiklikul tasandil tööd teha, et üldse mingit muutust esile kutsuda. Mina arvan, et see (erikoolide pedagoogide kõrgem tasustamine - toim) oleks õigustatud,“ jätkas ta.
Kolmapäeval toimus Tapa erikoolis mäss, milles osales umbes 15 õpilast. Lõhuti aknaid, uksi, WC ja pesuruumi sisustust ning tungiti kallale pedagoogidele. Pärast laamendamist põgenes koolist 10 õpilast, kellest seitse tabas politsei ning kolm tulid ise koolimajja tagasi. Politsei poolt tabatud noormeestest viis on tänase seisuga veel arestimajas ning nende suhtes on alustatud kriminaalmenetlust grupiviisilise avaliku korra raske rikkumise paragrahvi alusel.
