Naisetapja, lapsepiinajad ja kelmid - nende kurjategijate nimed jääksid uue eelnõu tõttu kohtuotsustes salajasteks
Riigikogu õiguskomisjonis on arutelu all eelnõu 578SE, mis muuhulgas näeb ette lõpetada rohkem kui sadat liiki kuritegudes süüdi mõistetud isikute nimede avaldamise avalikustatavates kohtulahendites. Uue eelnõu kohaselt tuleb pärisnimed asendada initsiaalide või tähemärgiga.
Tulevikus toodaks avalikustatavates kohtulahendites ära sisuliselt vaid mõrvarite, korruptantide, riigireeturite ja seksuaalkurjategijate nimed.
Kõigi süüdimõistetud kurjategijate andmed jääksid avalikkusele kättesaadavaks tasulisest karistusregistrist, kus üks päring maksab 4 eurot.
Eelnõu välja töötanud justiitsministeeriumi sõnul on muudatuse eesmärk paremini kaitsta isikute õigusi. "Praktikas on selgunud, et kohtutel on probleeme selle kohustuse täitmisega, kuna tegemist on suhteliselt töömahuka tööga. Ka siis, kui kohtulahendite andmebaasis nimi lahendist eemaldatakse, jääb alles võimalus, et internetti jäävad avalikult kättesaadavaks esialgsed lahendid. Seetõttu leiti, et mõistlikum on juba kohtulahendi avalikustamisel eemaldada sellest isiku nimi, välja arvatud juhul, kui isik on pannud toime seaduses nimetatud raske kuriteo," ütles ministeeriumi esindaja.
----
Delfi avaldab alljärgnevalt nimekirja kümnest kurjategijast ja valdkonnast, mille puhul selline eelnõu oleks keelanud avalikustatavates kohtulahendites avaldada süüdimõistetud kurjategijate nimesid:
1. Naisetapja Mati Kebina
2008. aasta novembris mõistis Harju maakohus Kebina süüdi tapmises, kehalises väärkohtlemises, tulirelva ning laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.
Süüdistuse kohaselt lõi Kebina 2004. aasta 7. augusti õhtul Tallinnas Pargi tänaval asuvas korteris tüli käigus oma abikaasale Kairele mitu korda kristallvaasiga pähe, mistõttu too suri. Naist hakati otsima sama aasta augustis, kuid tema laip leiti alles 2005. aasta 11. juulil Harjumaal Laagri lähedalt Tallinna-Keila raudtee-äärsest metsast.
Kebina kannab praegu karistust Harku vanglas.
2. Kurkse surmaretke korraldaja Jaanus Karm
2000. aasta jaanuaris otsustas riigikohus jätta jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti 1997. aasta septembris 14 meest merre juhatanud luurerühma ülem Jaanus Karm süüdi võimu kuritarvitamise eest. Mehele määrati aasta vangistust poolkinnises vanglas.
Ehkki kohus mõistis Kurkse surmaretke korraldanud luurerühma ülema Jaanus Karmi vangi, ei
pidanud 14 inimest surma juhtinud mees päevagi trellide taga veetma: president Lennart Meri andis talle armu. SL Õhtuleht kirjutas 2007. aastal, et lehele teadaolevalt töötas Karm toona Iraagis turvamehena.
3. Riigi raha omastanud Anna-Maria Galojan
2011. aasta mais mõistis maakohus Anna-Maria Galojani süüdi suures ulatuses MTÜ raha omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning karistas teda ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleks vanglas kohe ära kanda viis kuud.
Kohus mõistis Galojanilt välja tsiviilhagi katteks 47 956,29 eurot ning võttis talt lisakaristusena kolmeks aastaks õiguse tegutseda juriidiliste isikute juhtorganites. Peale süüdimõistvat otsust pages Galojan Londonisse, kus ta tabati 2012. aasta veebruaris.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik nentis mullu detsembris napisõnaliselt, et Galojani loovutamise otsustamine on Suurbritannia kohtumenetluses veel pooleli. Kui kaugel kohtumenetlus on ning mida justiitsministeerium on teinud Galojani kätte saamiseks, ta täpsustada ei soovinud.
4. Roolijoodikutest poliitikud ja ametnikud
Uue seaduseelnõu kohaselt ei avalikustataks ka mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi joobeseisundis juhtinud isikute nimesid. Seega oleks avalikkusele jäänud teadmata muuhulgas järgmised juhtumid:
1999. aastal tabati Tallinna kesklinnas oma Volvo 850 roolist raskes joobes endine Tallinna abilinnapea ning praegune riigikogulane ja Keskerakonna liige Kalev Kallo. Enne autoroolist kõrvaldamist Tõnismäel oli 3,43-promillises joobes Kallo jõudnud Pärnu maanteel asuva Kalevi kommipoe juures väidetavalt ära mõlkida neli autot.
Riigikogulane Margus Tsahkna jäi joobes juhtimisega politseile vahele 2011. aasta 11. juuni hommikul Pärnus. Tsahkna joove oli üle 0,5 promilli, lisaks eiras ta liiklusmärgi "sissesõidukeeld" nõudeid ning tema autol oli läbimata kohustuslik tehnoülevaatus. Lääne prefektuur määras joobes sõidukijuhtimise ja muude liiklusrikkumistega juunis vahele jäänud Tsahknale rahalise karistuse 424 eurot.
1999. aastal paar päeva enne aastalõppu pidas liikluspolitsei Tallinnas kinni toonase riigikogu liikme reformierakondlase Valve Kirsipuu auto. Kirsipuul mõõdeti siis 1,18-promilline joove ning saadik sai 4000 krooni trahvi.
Tallinna munitsipaalpolitsei tollane asejuht Margo Reiska tabati 2011. aasta 17. septembril Järvevana teel purjuspäi sõitmisel. Politsei otsusega karistati Reiskat 800-eurose trahviga ning ta jäeti neljaks kuuks jalameheks. Margo Reiska ei nõustunud enda karistamisega ning vaidlustas möödunud aasta lõpus politsei otsuse kohtus, mis aga jättis politsei otsuse jõusse.
Mullu 25. septembril tabas Kuressaare politsei õed Siiri ja Viivi Sõnajala Saaremaal autot juhtides alkoholijoobes.
5. Lapsepiinajad Margot ja Maido Konks
Tartu maakohus tunnistas 2011. aastal laste piinamises süüdi Margot Konksu ja Maido Konksu ning karistas naist tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse ning meest tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi asutas abielupaar mittetulundusühingu Joosepi kodu, mille tegevusalaks oli lastekodulastele Tartu vallas asenduskodu pakkumine.
Süüdistuse kohaselt ei saanud abielupaar aga lastele kodu andmisega hakkama ning kasutas laste "kasvatamisel" jõhkrat vägivalda. Süüdistus märkis, et Margot piinas nelja ning Maido kolme last. Vägivallast pääsesid aga abielupaari enda neli last.
Laste vanused 2011. aastal olid 5, 7, 9 ja 12 aastat. Konksud panid kuriteod toime aastatel 2009-2011.
6. Loomapiinajad ja- tapjad
2009. aastal määras kohus loomapiinajatele Koit Prantsile rahalise karistuse 7000 krooni ja Kadri Prantsile 3000 krooni. Samas võttis kohus neilt ka loomapidamise õiguse viieks aastaks.
Põhja ringkonnaprokuröri süüdistuse järgi kasutasid Prantsid Harjumaal Jõelähtme vallas Neeme külas oma koduhoovis koera ketis hoidmiseks lehmaketti, mis oli looma jaoks liiga raske.
Vähemalt aasta jooksul koeral kaelas olnud kett hõõrus looma kaela ning selle avastamise ajaks olid koeral haavandites vaglad.
2010. aastal mõisteti süüdi Heiki Siling-Siland ja Kalju Kubjas, kes tapsid metsatukas Siling-Silandile kuuluva koera. Heiki Siling-Siland lasi Kalju Kubjasel puua looma nööriga puuoksa külge. Kohus mõistis Heiki Siling-Silandi ja Kalju Kubjase süüdi looma suhtes lubamatu tegu julmal viisil ja mõistis mõlemale karistuseks tingimisi vangistuse 6 kuud, 18-kuulise katseajaga.
2011. aastal mõistis kohus süüdi Illar Moora, keda süüdistati loomade hukkamises ebahumaansel viisil. Süüdistuse kohaselt tiris Moora koos kaasosalisega osaliselt uimastatud elusat, niutsuvat ja kiunuvat koera tagumisest jalast mööda elumaja esist maad matmiskoha suunas, poos teist koera elusalt koerapüüdmise silmuse abil ning lõi mõlemat elusat koera korduvalt labidaga vastu pead, millega pani loomade hukkamise toime julmal viisil ning põhjustas loomadele lubamatult palju füüsilisi ja vaimseid kannatusi.
Kohus tunnistas Illar Moora süüdi ja mõistis talle karistusena tingimisi vangistuse 5 kuud, katseajaga 18 kuud.
2012. aastal tunnistas kohus süüdi Sirje Kurvitsa looma julmas kohtlemises ning mõistis talle 199 euro suuruse rahalise karistuse. Menetluskuludena peab Kurvits tasuma 257,55 eurot.
Süüdistuse järgi pani Kurvits mullu 26. juunil Tartumaal Vasula külas hukkamiseks kilekotti kuus koerakutsikat ja sidus kotisuu kinni. Seejärel jättis naine koti kutsikatega küla tee äärde, mistõttu üks neist suri, enne kui juhuslik mööduja koti loomadega avastas.
7. Väejooksik Jaan Pikhof
Harju maakohus mõistis 2013. aasta novembri keskel väliharjutuselt lahkunud Kalevi pataljoni ajateenija Jaan Pikhofi süüdi teenistuskohast koos teenistusrelvaga omavolilises lahkumises ja karistas teda tingimisi vangistusega.
Kohus karistas Pikhofi kokkuleppemenetluses tingimisi üheaastase vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti mõistis kohus mehelt välja sundraha ja menetluskulud.
Süüdistuse kohaselt lahkus Pikhof 13. novembril kella 12 paiku Harjumaal Kuusalu vallas kaitseväe keskpolügoonilt Kolgu raketibaasis asunud välilaagrist koos oma teenistusrelvaga Galil AR. Teenistusrelva jättis mees raketibaasist seitsme kilomeetri kaugusele hõredasse metsa kivihunnikule ning läks seejärel oma Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuvasse koju, kus ta 14. novembril kinni peeti.
8. Tuntud retsidivisti kuritegude varjaja Robert Gibovski
Harju maakohus mõistis 2011. aastal teiste seas süüdi ka Robert Gribovski, kes jättis teatamata enda kompanjonide, tuntud retsidivisti Leo Pulsti ning väljapressimises süüdi mõistetud Priit Jõpiselja ja Tõnis Rosenbergi vägitegudest.
Süüdistuse järgi sattus Pulst koos tuttavate Priit Jõpiselja ja Tõnis Rosenbergiga seadusega pahuksisse 2010. aasta 14. oktoobri varahommikul kella 4.30 ajal, kui neil tekkis Tallinna kesklinnas Robinsoni baaris tüli ühe mehega. Pulst virutas kannatanule rusikaga näkku, mille järel surusid Pulst, Jõpiselg ja Rosenberg kannatanu Toyota Land Cruiseri pagasiruumi. Seejärel istus Pulst maasturi rooli ja seltskond sõitis Filtri teel asuvale kaitseväe kalmistule, kus jätkati kannatanu peksmist.
Süüdistuse järgi purustas Jõpiselg kannatanu mobiiltelefoni, Pulst nõudis aga temalt 20.000 krooni tasumist. Vastasel korral ähvardas Pulst kannatanu vägistada, seejärel tappa ja kalmistul maha matta. Kui kannatanu nõustus lõpuks raha maksma, kamandasid Pulst ja tema kaaslased mehe uuesti Toyota maasturi pakiruumi ning viisid ta tagasi Robinsoni baari juurde.
Neljandana kohtu all oleval Robert Gribovski saigi süüdistuse nende kuritegude varjamises.
9. Kaksikvendadest kelmid Tiit ja Teet Kääpa
2011. aasta oktoobris mõistis Harju maakohus süüdi kaksivennad Tiit ja Teet kääpa erinevates kelmustest ja muuhulgas ka sularaha võltsimises bordellides. Kohus mõistis vennad vastavalt kaheks ning kaheks ja pooleks aastaks vangi.
Kahe lainena – 2009. aasta kevadel ja 2010. aasta sügisel – panid nad toime kokku üle 50 kelmuse, millega teenisid ligi pool miljonit krooni. Kelmused seisnesid ehitusmaterjali müügi, tänavakivide paigalduse või remonttööde eest saadud ettemaksu omastamises ilma vastavat teenust osutamata või kaupa üle andmata.
Lisaks peteti välja kaks sõiduautot: 50 000 krooni väärt Peugeot ja umbes 500 000 krooni väärt Mercedes ning võltsiti vähemalt 9500 krooni väärtuses raha, sealhulgas osteti võltsitud 500-krooniste eest toitu, bensiini, seksi, üks telefon ja üks mängukonsool.
10. Turumanipulaator Toomas Tool
Tallinna ringkonnakohus mõistis mullu detsembris ärimees Toomas Toolile väärtpaberituru mõjutamise eest rahalise karistuse 500 000 eurot.
Tooli süüdistatakse selles, et olles oma abikaasa volitatud esindaja, andis ta ajavahemikul 14.-21. juulini 2008. aastal AS-i SEB Pank maaklerile Kirberile telefoni teel tehingukorraldused müüa oma abikaasaga seotud SEB Panga esindajakontol olevad aktsiad suurtes kogustes ajas järjest madalama hinnaga.
Prokuratuur alustas antud asjas kriminaalmenetlust 2009. aasta veebruaris finantsinspektsiooni kuriteoteate alusel.
