NSA kogub Angry Birdsi, Google Mapsi ja muude äppide kaudu kõige isiklikumaid andmeid
USA rahvusliku julgeoleku agentuur (NSA) ja Suurbritannia vastav ametkond valitsusside peakorter (GCHQ) koguvad populaarsete nutitelefonirakenduste, nagu näiteks Angry Birds kaudu tohututes kogustes väga isiklikke andmeid – sealhulgas ea, asukoha, soo ja isegi seksuaalsete eelistuste kohta, kirjutasid ajalehed New York Times ja Guardian.
Viidates vilepuhuja Edward Snowdeni lekitatud ametlikele dokumentidele, kirjeldatakse üksikasjalikult jõupingutusi mobiil- ja nutitelefonide omanikelt täiendavate andmete kogumiseks „lekkivate“ rakenduste kaudu, vahendab Fox News.
„Mõned rakendused võivad jagada kasutajate kõige tundlikumat informatsiooni, näiteks seksuaalse orientatsiooni kohta, ning üks materjalis kõne all olev rakendus saadab isegi andmeid spetsiifiliste seksuaalsete eelistuste kohta, nagu näiteks, kas kasutaja on või ei ole swinger,“ kirjutas Guardian.
See informatsioon võib pärit olla kasutajaprofiilist, mis võib sisaldada perekonnaseisu – valikuvariandid on: „vallaline“, „abielus“, „lahutatud“, „swinger“ ja teised, öeldakse raportis.
Mõlemad luureagentuurid näitasid erilist huvi üles Google Mapsi vastu, mille täpsus võib olla mõni meeter või mõnedes kohtades isegi suurem, ning mis edastab selgelt andmeid kasutaja asukoha kohta.
„Tegelikkuses tähendab see seda, et igaüks, kes kasutab nutitelefonis Google Mapsi, töötab GCHQ süsteemi heaks,“ võib lugeda NSA sõsaragentuuri 2008. aasta raportist New York Timesi vahendusel.
Üllatavam on rakenduste lai skaala, mida andmete kogumiseks kasutatakse. Nende hulgas on sellised süütuna näivad rakendused nagu Angry Birds. Ühes GCHQ dokumendis on ära toodud, millist informatsiooni millisest rakendusest saab, viidates Androidi rakendusetele, kuid antakse mõista, et samad andmed on kättesaadavad ka iPhone'ist.
Angry Birdsi tootjafirma Rovio teatas, et nad ei tea midagi NSA või GCHQ programmide või mehhanismide kohta kasutajate andmete kogumiseks.
Eriti rikkalik infoallikas paistab luureagentuuridele olevat ka mobiiltelefoniga fotode üleslaadimine. Sotsiaalmeediaportaalid nagu Twitter või Facebook eemaldavad fotodelt metaandmed, kuid telefoniga üles laadides on need lühiajaliselt kättesaadavad.
NSA ja GCHQ suudavad neid metaandmeid kinni püüda, et koguda mitmeid võtmetähtsusega andmeid inimese elu kohta, sealhulgas teada saada tema ea, soo, perekonnaseisu, sissetuleku, haridustaseme ja palju muud.
