Erakond Ühtne Eesti versus Ühtse Eesti Suurkogu versus Andrus Ansip
Uut erakonda loov Kristiina Ojuland on sattunud nimetülisse Teater NO99-ga. Järgnevalt toome esile mõned mõtted, mis näitavad, et elu ja teater on tugevalt põimunud. Võib-olla liigagi tugevalt.
2010. aastal, vahetult enne suurkogu, ilmus Eesti Päevalehes Ühtse Eesti teadaanne, mis vaatas tagasi etenduseks valmistumisel juhtunule. Muuhulgas leiti, et „Me oleme viimastel nädalatel näinud, kuidas toimub arvamuse mahasurumine läbi selle, et ei rünnata sinu sõnumit, vaid sinu nägu või vormi, milles sõnumit tood. Stigmatiseerimine ja demoniseerimine on nende meetodite teaduslikud nimetused, kuid välja näevad need muidugi ikka lihtsakoelise tähelepanu kõrvalejuhtimisena."
Tiit Ojasoo, kes toona projekti taga oli, ütles täna Delfile: „Aastaid tagasi üritasime teha kõige lollimat ja populistlikumat parteid Eestis. Ja näed, kulus mõni aasta ja saadigi hakkama." „See on hämmastav, et inimene, kes visatakse eelmisest parteist välja valetamise ja petmise pärast alustab ka oma uut parteid vargusega," lisas ta.
Oma endise erakonnakaaslase algatuse kohta ei jätkunud häid sõnu ka Reformierakonna esimehel, peaminister Andrus Ansipil: "Ma ei arva, et nimetatud võimalike erakondade loomine rikastaks oluliselt Eesti poliitilist maastikku. Meil on mitukümmend erakonda ka praegu Eestis olemas ja enamusest ei tea rahvas midagi, ei tea ka mina neist suurt midagi."
Siinkohal tasub meenutada taas Ühtse Eesti teadaannet aastast 2010: „Aga mis siis, kui parteisõduri suurim eesmärk ongi hävitada lootus ning luua tunne, et midagi ei saa kunagi muutuda? Mis siis, kui tema propagandade propaganda ongi frustratsiooni tekitamine, et paremini ei saa? Mis siis, kui see on tema teadlik soov, et eemaldada poliitikast viimanegi tervemõistuslik konkurent, veendes teda, et tal pole lootust? Vaadates, kellele on kasulik moraalne paanika ja sogane vesi, tuleb välja, et sellest võidab kõige enam just see, kellel pole ideaale, mida kaotada."
Ojuland ütles erakonna asutamispaberitele allakirjutamise eel, et „Me ei pea oluliseks erakonna asutajalikmete puhul mitte niivõrd inimese nime tuntust, vaid tema soovi uues poliitikas midagi reaalset ara teha."
Hea lugeja, kas oled nõus NO99 kunagise tõdemusega, et „Poliitikast on saanud koht, kust normaalne inimene põgeneb ning tema koha täidab tundmatu sõdur"?
