EL korruptsiooniraport juhib tähelepanu Eesti erakondade rahastamisele ja riigihangetele
Ühing Korruptsioonivaba Eesti loodab, et mitmed aruandes välja toodud probleemid saavad lõpuks ka piisavalt seadusandja ja valitsuse tähelepanu.
"Oleme korduvalt pöördunud riigikogu fraktsioonide ja juhatuse poole ettepanekuga, et parlament koostaks riigikogu liikme käitumiskoodeksi," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver.
Tema sõnul oleks koodeksist abi poliitilise kultuuri parandamisel Eestis. "Koodeksi koostamise protsessis saaks selgemaks arutatud mitmed vinduvad teemad, nagu huvide konflikt, lobitegevuse piirid, mõjuvõimu kasutamine. Praegu on need teemad liiga puudulikult käsitletud," ütles Tehver.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti ootab märtsi alguseks vastuseid riigikogu fraktsioonidelt, kuidas kavatsetakse käitumiskoodeksiga edasi minna.
Inimesed ei teavita korruptsioonist
Euroopa Komisjoni korruptsiooniaruanne toob muuhulgas välja, et 2013. aasta eurobaromeetri uuringu kohaselt ei anna Eestis 90 prostenti korruptsiooniga kokkupuutunud inimestest sellest teada.
Kahetsusväärne on, et 58 prostenti Eestis küsitletud inimestest ei tea üldse, kuhu ja kuidas korruptsioonist teatada.
Eesti tulemused kogu Euroopa Liidu kontekstis on teadaolevalt head. Samas on ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul tarvis konkreetseid samme valitsuse ja riigikogu poolt, et vähendada olemasolevaid korruptsiooniriske.
Euroopa Komisjoni korruptsiooniaruanne on üks mitmetest vahenditest, mis aitavad hinnata korruptsiooni taset. Aruandes kasutatakse ulatuslikult olemasolevaid uuringuid ja raporteid, seetõttu ta palju uut ei lisa.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti arvates peaks sellise laiaulatusliku aruande koostamine olema korraldatud Euroopa Komisjoni poolt rohkem avatud viisil. Muidu eksisteerivad kahtlused, et aruandest jäeti peatükke välja poliitilise surve tõttu. Tulevikus võiks olulisem olla aruande usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse tõstmine.
Täna Brüsselis avaldatud Euroopa Komsjoni esimene korruptsioonivastane aruanne käsitleb kõiki liikmesriike. Korruptsiooniohtlikke valdkondi vaadeldakse riikide kaupa ja ka piiriüleselt. Aruanne tõestab, et korruptsioon on probleemiks nii uutes kui vanades liikmesriikides.
