The Telegraph: Venemaa uue tsaari jaoks ei ole olümpia läbikukkumine võimalus

Sotši taliolümpiamängud on kõigi aegade kalleimad ning kõige vastuolulisemad. Ükskõik, kas siis rääkida keskkonnakahjudest, tööliste ekspluateerimisest või siis hiiglaslikes mõõtmetes korruptsioonist, Sotšis on seda kõike. Selle kõige taga on Venemaa president Vladimir Putin, kelle lootusi triumfile avalikkussuhetes õõnestavad tema oma autoritaarsed instinktid. Mida aga pole, on lumi, kirjutab Neil Tweedie Briti ajalehe The Telegraph veebiväljaandes.

„Kujutage hetkeks ette, et te olete Barack Obama ning teil on eksklusiivne õigus määrata järgmiste taliolümpiamängude toimumispaik ja selle asemel, et valida Colorado või Vermont, ütlete te: „Põrgusse, korraldame need Floridas!“ See on põhimõtteliselt see, mida Putin tegi, kui valis Sotši seitse aastat tagasi olümpiakandidaadiks,“ kirjutab Tweedie.

Tweedie märgib, et 61-aastasele Putinile meeldib Sotši nii palju, et kuulujuttude järgi ehitab ta sinna uhkeldavat suvilat teadusliku uurimisasutuse kattevarju all. Ka Stalin oli tavapärane külaline kohas, mida optimistlik turismiagent võiks nimetada Kaukaasia Rivieraks, nendib Tweedie.

Sotši ei ole Florida. Seal võib jaanuaris üsna külm olla. Kuid mitte piisavalt külm, teatab Tweedie. Madalast hallist taevast pidevalt sadav vihm tekitab pigem Briti mereäärse linna tunde hooajavälisel ajal.

Alates Moskva olümpiamängudest 1980. aastal, mida tumestas Nõukogude sissetung Afganistani, pole Venemaal olnud võimalust tõestada, et ta on ära teeninud ülemaailmse tippspordiürituse korraldamise. Putin teeb kõik, et mängud jätaksid Venemaast mulje kui tõusvast riigist, mis on võimeline suurteks saavutusteks, kirjutab Tweedie.

Selleks on ohverdatud kõik. Rahal ei ole mingit tähtsust ega ka mitte Põhja-Kaukaasia väärtuslikul keskkonnal, mis on üks viimaseid metsikuid mägialasid Euroopas. Inimesed, kes satuvad Putini unistuste teele takistuseks, lihtsad külaelanikud või keskkonnakaitsjad, tõstetakse majadest välja, tiritakse kohtusse või isegi arreteeritakse.

Rahasumma, millest on räägitud on üle 35 miljardi euro. Seda on kolm korda rohkem kui läksid maksma Londoni olümpiamängud ning vastab kõigi taliolümpiamängude maksumusele alates 1924. aastast. Seda koormat peab Tweedie sõnul kandma keskmise suurusega majandusega riik, mille elanikkond väheneb, mille majanduskasv on väike ning mis sõltub suuresti gaasi- ja naftaekspordist, mis on haavatav turukõikumistele.

Tweedie sõnul on sellest 35 miljardist väidetavalt pool kõrvale läinud korruptsiooniorgia käigus, mis on kestnud kõik need seitse aastat alates sellest, kui Putin mängude õiguse välja kauples.

Infrastruktuurilepingutest on kasu saanud Putini sõbrad, oligarhid, kes naudivad oma varandusi Putini rõõmuks. Näiteks vennad Arkadi ja Boriss Rotenberg, kes olid Putini juudopartnerid tema nooruses. Mängude juhtiv kriitik Boriss Nemtsov on hinnanud, et 15 protsenti kogu eelarvest on läinud Rotenbergide firmadele.

Rannikul asuv olümpiapark on ühendatud Krasnaja Poljana suusakeskusega mägedes uue maantee ja raudteega, mis kulgevad Mzõmta jõge pidi. Kogu piirkond oli enne 2007. aastat suuresti puutumata loodus, kirjutab Tweedie. Kunagi selge veega olnud Mzõmta on nüüd pruun, kandes eneses pinnast. Külaelanikud, kes leidsid jõe kallastel rahu, elavad nüüd betoonpüloonide ja prahihunnikute vahel, kaevud on reostatud ja majad kahjustada saanud.

„Meil polnud mängude vastu midagi,“ ütleb Ahštõri küla elanik Aleksandr Koropov. „Me arvasime, et need toovad sellesse piirkonda häid asju, aga on olnud ainult muret. Ma arvan, et president ei tea, mis siin toimub. Talle ei öelda.“ Edasi süüdistab Koropov külas olevaid ajakirjanikke, et nad on välisagendid, kes tahavad kahju teha.

Sotši arvukate uute hotellide töötajad on saadetud kursustele selle kohta, kuidas külalistele naeratada, kirjutab Tweedie. Kursusi oleks inglase hinnangul pidanud korraldama ka kasakatele ja ülejäänud julgeolekutöötajatele.

Sotšit ümbritsevad perimeetris on umbes 100 000 julgeolekutöötajat. Droonid, sõjalaevad ja maa-õhk raketipatareid loovad Tweedie sõnul piiramis-, mitte peoõhkkonna.

Sotši olümpiaobjekte on ehitanud umbes 50 000 võõrtöölist peamiselt Kesk-Aasiast, kellest paljud on koju saadetud ilma palgata või politseihaarangute järel riigist välja saadetud. 14-tunnised tööpäevad on olnud tavalised, sest objektide õigeks ajaks valmimisega on olnud probleeme.

„Kui ainult lund tuleks,“ kirjutab Tweedie. „Kindralid „Jaanuar“ ja „Veebruar“ on varem Venemaale appi tulnud, pannes käe ette Bonaparte'i ja Hitleri ambitsioonidele. Tänavune jaanuar ei ole suutnud kaupa kohale toimetada, võibolla saab veebruar paremini hakkama. Kui mitte, peab jääkülm härra Putin pakkuma oma lund. Ta on valmis. Venemaa uue tsaari jaoks ei ole läbikukkumine võimalus."