Raport: korruptsioon läheb Euroopale maksma 120 miljardit eurot aastas
Korruptsioon läheb Euroopale aastas maksma 120 miljardit eurot ehk umbes üks protsent sisemajanduse kogutoodangust, selgub Euroopa Komisjoni esimesest omalaadsest korruptsiooniraportist. Eesti korruptsioonitaset võib komisjoni hinnangul pidada suhteliselt madalaks.
Esmaspäeval avaldatud raport asetab Euroopa Liidu, mida on korruptsiooni osas peetud üheks puhtamaks piirkonnaks maailmas, mitte sugugi nii meeldivasse valgusesse, vahendab Reuters.
Äritegevuses on laialt levinud usk, et ainus viis edu saavutada on poliitiliste sidemete kaudu ning ligi pool Euroopas tegutsevatest ettevõtetest väidavad, et korruptsioon on nende jaoks probleem.
Üha rohkem Euroopa Liidu kodanikke arvab, et olukord läheb hullemaks, kuigi korruptsioonikogemused varieeruvad erinevates riikides. Peaaegu kõik firmad Kreekas, Hispaanias ja Itaalias usuvad, et korruptsioon on laialt levinud. Haruldaseks peetakse seda Taanis, Soomes ja Rootsis.
„Korruptsioon õõnestab kodanike usaldust demokraatlike institutsioonide ning seaduste ülimuslikkuse vastu, see kahjustab Euroopa majandust ja jätab riigid ilma vajalikust maksutulust,“ ütles Euroopa Liidu siseasjade volinik Cecilia Malmström.
Paljud Euroopa Liidu kodanikud usuvad, et korruptsioon on muutunud hullemaks sügavate majandus- ja finantsprobleemide tõttu eurotsoonis, mille tekitas võlakriis.
Korruptsiooniga on kõige rohkem kokku puutunud ehitusfirmad, mis konkureerivad tihti riigihangetele. Pea kaheksa ehitusfirmat kümnest küsitletust kurtis korruptsiooni üle.
Euroopa Komisjon hindab korruptsiooni maksumust Euroopa majandusele 120 miljardile eurole aastas, mis on peaaegu sama suur kui Rumeenia majandus. Kokku peab 43 protsenti firmadest korruptsiooni probleemiks.
Usk, et korruptsioon on tavaline, on Euroopa Liidu kodanike hulgas levinud. Kasvav arv neist usub, et asi on viimastel aastatel hullemaks läinud. Kõige korrumpeerunumaks peetakse Kreekat, Itaaliat, Leedut, Hispaaniat ja Tšehhit.
Kodanikud usuvad, et korruptsioon on tavaline ka äris. Kaheksa kodanikku kümnest usub, et lähedased sidemed äri ja poliitika vahel viivad korruptsioonini.
Eesti kohta ütleb Euroopa Komisjon, et korruptsioonitaset rahvusvahelises võrdluses võib pidada madalaks. Komisjon soovitab siiski teha täiendavaid jõupingutusi läbipaistvuse ja kontrolli suurendamiseks poliitiliste parteide rahastamise ja riigihangete üle. Samuti soovitab komisjon, et Eesti võtaks vastu parlamendiliikmete käitumiskoodi, millega kaasneks efektiivne järelevalve ja sanktsioonide mehhanism. Neli protsenti küsitletud eestlastest ütles, et neilt on eelmise aasta jooksul palutud või oodatud altkäemaksu, mis on võrdne Euroopa keskmisega.
